FOTOJAHT/ poos

Kui eile ühele meestuttavale messengeris ütlesin, et pildistasin just üht poosi, küsis ta kiiresti (õnnelikult või ehmatanult? võtasakinni...:D): "Ennast või?" :D
Khm, minu lemmik poos oli sel hetkel selline nagu esimesel pildil näha on. Just ja just viitsisin suurt varvast liigutada ja sedagi hästi aeglaselt :)
Aga pildile püüdsin hoopis jäädvustada oma igapäevases töös kasutatava juhendi ühte lehekülge. Niiet arvake ära millega ma tööl tegelen :D.
Ja siis tulevad pildid...kah töölt....prints form Finland oma erinevates poosides.
Ning lõpuks ka mõned suvised poosid.
Mida ja keda ja kus teised fotojahtijad poosetamas on leidnud, näed selle lingi tagant.

Ilma mammutita meheks

Lugesin Punapeaga viidet või kommentaari minu viimasele tekstile ja arutan kommentaari asemel talle vastu. :D

Et meie naised olemegi tegelikult need, kes ei lase omale mammutit koju tirida ja vasaksirge tõuseb hooletu kiirusega, kui keegi meesolevus lähipiiril ilmutab soovi mantlit võtta..... et selga aidata.

Mh, oleme jah, ise ära rikkunud need "Maarjamaa mehed", vabastanud nad viisakusest ja lasknud langeda kõrvaltvaatajateks. Või oleme?

Kus on kus on kurja juur?

Äkki võime meest kõrvaltvaatajaks jätmises süüdistada plakateid, kus vapper vene naine hoiab suurt vasarat pea kohal ja kutsub õdesi BAM´le? Või töötunkedes naist kelluga lehvitamas?
Või on see kõik võrdõiguslikkuse vale poole mõistmine?
Tahame, aga saame ise ka hakkama? Pole neid viisakuseavaldusi vajagi?

Nii või naa, et mitte kahavatukurva näoga ja jopp näpus kurbi häälikuid hüüdma jääda: hellou!!!....anybody?, peaksime asja päästma hakkama!

Kuidas siis lasta tänapäeva mehel see mammut tuppa tirida, äratada temas iidset isast, sharmantset kaaslast?

Kuidas me naised saame aidata mehel tunda end mehena? Kas tänapäeva mehed üldse tahaks naistele oma abistavat kätt ulatada?
Ettepanekuid!!!


Anybody..... :)?


Foto : blogist

Oi aegu, oi kombeid!

Mäletate, kuidas teid lapsepõlves kniksu või kraapsu õpetati tegema? Kellele ja mis puhul või igaks juhuks kõigile, oli väikse lapse suurim küsimus. :)
Vanemate õpetused olid kasvatuse või kasvatamatuse etalooniks.
Kõiki inimesi tänaval pole mõtet teretada, aga tuttavatele peab käe pihku pistma nii teretades kui lahkudes; söögilauast tõustes peab tänama; paku vanematele istet; kui vanem daam tuleb tuppa, tõusevad mehed püsti; kui mees teretab istuvat naist, ei pea naine tõusma; mehed võtavad tuppa sisenedes mütsi peast. On see tänapäeval kehtiv veel?
Kas viisakuskultuur on muutunud aegadega?
On.
Aegade skaalas kohe vägagi palju ja juba meieaja kultuuriski.
Enam ei pea kniksu iga tänamise peale tegema, härrad ei suudle daamide käsi, uksest tormavad naised ja mehed rindrinnalt ja tõugates sisse jne. On see õige? Või on tulnud midagi uut peale?

Ja kui palju üleüldse inimesed on teineteise vastu viisakad? Pereringis, tänavakultuuris?

Ühe hää inimesega vesteldes, ütles tema, et ei kasuta ega õpeta oma lapsi "täditama ega onutama", aga enne, ka minu ajal, oli see nagu sõbralikkuse ja tuvuse eesliide.
Võeh, mina ka ei kasuta ega õpeta. Kui just konkreetselt ja sugulusfaktina selline inimene ees ei seisa.
Oma lapsi pole ma õpetanud kniksutama ega kraapsutama, arvan, et "aitäh!" ja silma vaatamine on siiski parem. Söögilauast tõustes oskavad nad ilma meeldetuletamiseta "tänan!" ütelda.

Millist viisakat käitumist üleüldse enam ei kasutata, aga sina oma lapsepõlves pidid kasutama?
Millist viisakusreeglit igatsed sa taga või tagasi?

FOTOJAHT/ makro

Kui lähedalt võetud pilt on makro? See oli esimene küsimus, kui seda teemat lahkama hakkasin.
Päris selget vastust sellel vist polegi. Või on?
Nii või naa, minu enda arust makrosed pildid on siin. Piltide suuremaks klikkimine annab parema efektiivsuse silmapilgust.
.Ja teiste omad seal

Ja ära kasutades võimalikult paljude inimeste tarkust, küsin hoopis teist asja. Tahan teada mingit arvutiprogrammi, mille abil on võimalik teha ankeeti, kuhu on võimalik paigutada erineva suurusega lahtreid ja kastikesi (ristike ruutu) ning nende sisse teksti. Targad, andke vihjeid!
Mitte exel, mitte office, miski muu. Tänud ette ja taha!

Järg meemile

Eks see nii olegi, et kellelegi oled sa ammune tuttav ja kellelegi võõras.
Nii keeras "Otsi uusi blogituttavaid!" meem otsa minu juurde tagasi.
Kuna ma olen endast juba sõprused ja armastused lingitanud, siis shallallaa :) ei jää üle muud kui meemi edasi loopida.

Kuna eelmine kord said meemipalliga pihta naised, siis seekord mehed.
5 meest, ei ei ei, need pole need "kosmeetika degusteerimisele" kutsutud.... :) :)
Välja tuli aga 4 meest ja Wild. :)

Otsides potensiaalseid tegijaid, tegin ühe avastuse. Kui blogis on antud ainult bloginimi ja sa ei tea sellise kesksoolise nime puhul, kas seda kirjutab mees või naine, siis peale esimese teksti lugemist võid ütelda, kummaga on tegemist. Blogi väljanägemine, roosa ja liblikate puudumisel, võib muidugi ka reeta sex olemuse.
Meil, naistel ja meestel, on erinev kirjutamisstiil.
Ma ei tea, kui palju keegi selle väitega nõus on, aga meeste tekstid on maskuliinsed ja naiste tekstid, isegi midagi kiruvad, pehmust täis. Pehme kirumine. :)

Aga ilma kirumata, loodan, nurrun ja palun, et meemi teeks

Wild :). Ta on lihtsalt nii verbaalselt mahlakas, et teda on alati hea lugeda. Kusjuures ilma mõtlemata, tema soolisuse üle, liigitan ta maskuliinseks. Olgu siis 4 tankisti ja .....Wild wärk. Minu koperadamised blogimaastikul pole õnneks raskekaalulised.

Samuti Gerd, sest igale noorpoliitikule on väga kasulik kaevata üles oma pehmem pool. See on nagu eelvalimiste kampaania :)Ära unusta, sind loevad ka naised! ;)

Aarne, kes on nagu blogiisa, kel asjad on just nii õigel järjel kui olla võib. Lausa kadeduse piirituseni :)

Uued mehed:

Risto, absoluutselt esimene tutvus. Esimese tähelepaneku puhul: oskab lingitada, kirjutas viimati 19.1, isa, julgeb esile tuua oma arvamust.

Jospel pole just pääääris uus tutvus, ma olen teda mõnikord silmitsenud, aga kuna ta just sai omale uue arvuti, siis vaatame, kas ta sellega ka midagi teha oskab. :)

Niiet kniks ja nurrrr ja pleeeease, palun meemile!

Meeste esitlus ja üürinaine

Lähen päevasele kohvipausile. Kolm eeljoojat muigavad kohvitassi tagant.
"No nii, sind on ka kirja pandud ja kutsutud!"
"Kuhu?" ei saa ma aru millest jutt.
" Meeste esitlusele", ütleb üks kelmikalt.
"KUHU? Kes pani, mida, misasja!???" ei saa ma ikka veel aru.
Üks vallaline töökaaslane muiates: " Me siin mõtlesime, et meid on 5 naist, kellel momendil pole meest. Teeme sellise õhtu, kus mehi esitletakse nagu neid Partylite küünlaid või Tupperware potiskuid. Sellise koduesitluse."
" Oot, oot oot, kes ütles, et ma meest tahan?!" naeran.
Uksest astuvad sisse kaks järgmist töökaaslast ja haaravad kohe viimasest lausest kinni:
"Misasja, sa ei taha meest või?"
"Ei taha jah. Ja ei hakka siin minu personaalküsimust arutama! Keegi nagunii ei taha naist, kes rohkem lapsi ei taha ja abielluda ka ei taha."
"Tupperware esitlustel saab neid potsikutel kaani ära võtta ja proovida, kuidas üks või teine asi töötab, küünla esitlusel põletetatakse küünlaid, mingitel kosmeetika esitlusel sai ka tooteid proovida. Kuidas teil see proovimise pool siis välja näeks?" naeris kolmas töökaaslane.

(järgneb tsensuuriga hetk, mis jääb täna nüüd ja igavesti sinna kohvilaua taha kinni :) )

" Suvel võiks nalja pärast seal "Sinkku festaril" ära käia. Seal saavad inimesed osta omale vastava meeleolu või huvi / harrastuse märgi rinda. Jäävad sellised tühjad soojendusjutud ära, näed kohe rinnamärgi pealt, kellega tegemist," ütlen muiates.
" Eks neid mehi saanud ju üürida ka?" mäletas üks töökaaslane.
" Jaa, aga need teevad ju ainult midagi konkreetselt, näiteks kruvivad sulle riiuli seina."
"Muidugi võid ju ka 28 eurose tunnipalgaga mehe omale üle küünla silma vaatama palgata.
"Mõtle, 28 eurot tund! Ma olen pikemat aega omale mingit lisatööd otsinud, peaks äkki üürinaiseks hakkama!" lisan mõtlikult.
" Mida sa siis mõtled tegema hakata?" küsib töökaaslane.
" Ma ei tea veel, mida naised meeste arvates kodus teevad?" küsin, et oma oskused kaardistada.
" Mõne mehe arvates ei tee naised kodus muud, kui istuvad diivanil ja viilivad küüsi." muigab üks.
" Noh, siis see sobib mulle ju suurepäraselt!" :D :D
Keegi soovib omale küüneviilijat diivanile?

Otsi uusi blogituttavaid! / meem

Ammu pole meemitanud. Blogilista.fi leheküljel vanu ja uusi tuttavaid otsides ja lugedes, leidsin sealt või õigemini siinpool vett keerleva meemi.
Meem ise on 2 osaline, annab võimaluse leida uusi blogituttavaid , kollitada vanu ja tutvustada või meelde tuletada ennast:

Reegelid:
1. Leia oma vanadest blogikirjutistest teemad, milles kajastuksid järgmised sõnad/ teemad ning lingita need.
Sõnad oleksid: pere; sõprus; armastus; mina ise; mida iganes (vabavalikuline teema, mida tahaksid esile tuua).

2. Anna 5:le blogipidajale meemi "teatepulk" edasi. 2 neist peaksid olema Sinule uued blogitutvused.
Anna meemisosalemise teade ka blogipidajatele, näiteks kommentaarilahtrisse.

3. Meemi saanud blogipidaja kopeerib reeglid ja lingitab talle meemiulatanud blogi.

Hääd enda ja teiste leidu! :)


Kuna ma otselt ei võtnud kelleltki seda meemi, keegi mind sellega ei loopinud (nuttu kuulete, ahastavat :D) , siis viitan Tuhat sanaa blogile, keda käin aegajalt lugemas ja kus see meem ka sees on.

Aga nüüd endauuringutele ja meemile:

1. Pere
Lähiaegadel olen kirjutanud mõtiskluse laste internetikeele üle ja suts aega varem põlvkond noorema diskusiooni nime üle.

2. Sõprus;
Mina ja mu esimese klassi pinginaaber

3. Armastus, see esimene.

4. Mina ise kiri 16 aastasele minule

5. Midaiganes teemaks: Mis asi oli parim aastal 2008?
Valisin selle kui neutraalse teema :) ärritusjuurtega.

Ja nüüd siis viskame meemi edasi......
1. osaline

2. killuke

3. Reede NY

4.Valgusekandaja. Senitundmatu tutvus. Paisab silmasõbralik...mine tea äkki näkkab mu silma:)

5. Legaalne blond, olen märkanud, aga mitte veel ärkanud ta kohal. Sama lugu nagu eelmisega.

Uued blogitutvused leidsin blogikataloogi kaudu. Peab tunnistama, et ega see polegi niisama meem midagi, mul läks päris tükk aega neid potensiaalseid uusi leida. Kellel võluv nimi, see pole ammu kirjutanud, mõni aga paistis selline, et ega ta nagunii seda meemi ei jätkaks. Selles mõttes on päris huvitav oodata, mida teised leiavad.
Blogikataloog on pikk, ise olen alles lk 98 nr. 2915 all. Andis ennastki otsida :)

Otsimis- ja avastamisrõõme!

Muide on täiesti lubatud ka omaalgatuslikult haarata see meem ja alustada endast ,viitega siia :).

FOTOJAHT / loom

Ükspäev ütlesin oma töökaaslastele, et minuga on vist "kõik korras", hakkan siirduma inimloomaiast faunariiki. Mul on nimelt tunne, et eemises elus olen olnud orav! :)
Ei, ei , ma ei roni ega hüppa mööda puid, vaid mul on tulnud kohutav himu pähklite järgi. Pool kilo pähkleid lõdva randmega ära süüa pole mittekuimidagi!
Eikä siinä vielä kaikki!
Tallinnas käies ma peaaegu et armusin ühte jänesesse. Tema minusse küll mitte, isegi end pildistada ta eriti ei lubanud. Kui mina kaameraga kohale jõudsin, oli jänes juba läinud või keeras mulle selja, kuni lõpuks omanik ta puuri lähivõtetele surus. :)
Mul on väiksena olnud lemmikloomadeks: koerad, kassid, siil, papakoi, vares, kährikkoer. Erilist tahtmist enam mingit elukat koju tuua pole, poeg seevastu unistab nüüd ka jänesest... Ostaks äkki mingi kaisulooma :)









.Fauntastlike ja fantastlike piltide kogumik leidub sedakaudu.

Mitu kalapala tohib Soome koolis süüa?

Mitu kalapala tohib Soome koolis süüa? See teema ja mõttearendus valitseb praegu nii Soome raadiokanalites kui ajalehtede veergudel.

Jutt sai alguse sellest, kui 13 a. poiss oli võtnud koolisööklas 3 kalapala asemel 4 ning kuidas lõpuks asi läks politsei väljakutsumiseni. Artikkel on avaldatud ka Iltalehes.
Politsei ei hakanud küll valvama kalapulkade jagamist, vaid kutsus korrale olukorda ignoreerinud poisi käitumist.
Ma arvan isiklikult, et antud kool ülereageeris. Teismelistega on raske, aga kõike ei pea mitte politseiga lahendama.

Soomes on koolisöök tasuta kuni gümnaasiumi lõpuni ja kõigil on õigus saada vähemalt korra päevas sooja toitu.
Väga vähestes koolides annustavad kokad portsjonid taldrikule, vaid lapsed võtavad ise omale toitu.

Viimaste aastatega on koolisöök läinud üle suurele säästureziimile. Enam pole suppide päevadel magustoite, leiva valik piirdub näkkileivaga ja ka portsjonite suurust on hakatud reguleerima. Paar korda kuus on lihtsalt pudrupäevad.

Uskuge, ma tean millest räägin. Ma olen seda kõike nii siseselt, kui ka oma laste kaudu näinud.

Õige on ka see, et solgiämbriga pole mõtet pooleks süüa. Sellepärast tehakse toitu alati vähem, et võimalikult väiksete kadudega hakkama saada. Õpilasi ju puudub koolist iga päev.
Lastele tehakse näidisportsjoneid, et nad oskaksid võtta sobiva määra kalapulki või lihapalle vm. Või siis on määratud arv ettekirjutisena nähtaval.
Mõnele kasvavale poisile on aga see õigete mõõtmetega taldrikutäis liiga väike.
Mis on laste lemmiktoidud, seda oskavad kogemustega kokad ette aimata ja minu arvamus on, et vähemalt neil päevadel võiks kogused "õigete mõõtmete" järgi arvutatud olla. Paar kalapulka ei tee Soome Vabariiki vaesemaks!

Raadios on tehtud gallupeid, a´la "kuidas teie koolis võetakse süüa".
On vaid üksikuid koole, kus lapsed saavad võtta toitu nii palju kui tahavad. Noored on jaganud ka nippe, kuidas võtta lemmiktoitu nii, et valvajakoka valvas silm ei näeks. Näiteks: peida paar lihapalli karulipudru alla; peida üks kalapulk pihku ja 3 taldrikule; söö 1 kalapulk juba järejorras.
Appi ma ütlen! Ilmselt tehakse siia riiki varsti pudrupolitsei amet.

Miks mõnel naisel on rohkem mehi kui teisel?

No vot küsimus just täpselt selline. Miks mõnel naisel on rohkem külgetõmmet meestele kui teistel? Naised on kõik ilusad head jne., aga mõnel neist on pidev mehe ja ka lasterida järgi? Teine, kah ilus hea ja viisakas, on aga ilma meheta?
Mis on see, mis paneb mehed kleepuma mõne naise järgi rohkem kui teise?
Oma tööajaloos olen näinud mitmeid selliseid peresid, kus naisinimesel on käsil u. neljas abielu ja kaheksas kooselu, lapsi on 3 erineva mehega. Et üldse mõne naise elukaarest aru saada, peab joonistama ruudulisele paberile skeemi! Mis vaheaajal või kust üleüldsegi on see naine need mehed omale leidnud? Maeikujutaette, aga nii on?!!

Sama küsimus tuli pühapäeval ühes mõnusas kodus punasel diivanil ette ja täna arutasime kahe lähedamal seisva kollegiga ka sedasama. Pool tundi hiljem tutvustati meile ühe naise järjekordset kooseluinimest. Kust üldse võtavad need naised mehed väikeste laste kõrvalt? Või vastupidi.
No kiimas :D :D!

Kuidas saada 4 noormeest korraga õhku :)

See on rohkem enesele moraalilugemiseks. Ehk ära tee kunagi asju kui sul on kiire!
Mina tahtsin olla mitte viimasel minutil tegija ja kirjutasin täna lõpuks kahte töökohta avalduse. Ma tean küll, et ega ma neid ilmselt ei saa, aga kui ma endast märku ei anna, siis võin päris kindel olla, et mind ei valita. Nüüd on vähemalt suur EHK õhus.
Sellel lisaks sain õhku 4 noormeest, kusjuures korraga ja kergelt :D.

Kirjutasin avalduse, kopeerisin dokumente, lasin dokumendid õigeks tõestada, CV ja töötõendid kontrollitud ja kaasa pandud ning keelega limps ja ümbrik kinni.

Astun läbi mittesahiseva lume majani, kus raudne postkastiluuk ja supsti potsatas kaks ümbrikut teiselepoole ust. Valmis!

Tehtud! Nüüd võin rahuliku südamega Tallinna minna :) Ja kui juhuslikult suur torm tuleb ja ma tagasi ei saa, siis on avaldused õigel ajal kohal. Isegi kolm päeva varem! :) Jeh.

Astun hoogsa sammuga edasi ja mõtlen, kuidas üks ja teine juhataja mu teksti loevad. Esimene lause olla kõige tähtsam.
Kujutan ette juhatajat A ja juhatajat B ning siis...........karjatan: "OI EI, oi Piip!!!"nii valjusti, et 4 noormeest, kes samal ajal minuga valgusfoori taga seisavad, hüppavad korraga õhku. Ûks sülitab pärast viha pärast ja kõik põrnitsevad mind kui tulnukat.

Mis mul siis meenus?
See esimene lause!
Tubli Tiia! Ainult sina oskad seda!
Kirjutasin avalduse, kopeerisin teisele juhatajale samasuguse, muutsin juhataja nime, AGA avalduse esimeses lauses loeb: soovin minna tööle juhataja A juurde, mõlemas avalduses!
Tore, tore. Kuidas sina suhtuksid avaldusse, kus sulle teatatakse, et tegelikult ma olen tore inime, aga vat tööle tahan hoopis teise majja!?
Deem.
Ehk jõuan tagasi tulles veel õige avalduse vahetada...
Häbeneb....

FOTOJAHT/ müürid

Mul on tunne, et kõige rohkem müüre, mida ma sellel aastal leidnud olen, on mu enda ümber.
Ma olen teadlikult ka kasvatanud enda ümbere "ei-tamise" müüri. Millega kaasneb muidugi ka see, et ma ei lase kedagi endale ligi. Minu ümber on peaagu samasugune suur kivivall nagu alumisel pildil. :)



Ja siin all on mu naabermaja sein lähivaates ning veel allpool kunagi kellegi koduks olnud müürid.



Ja vaade ülevalt alla, mööda müüri.



Muud müürivaatlejad leiad siit Mine vaata! :)

Millise loetavusega blogi sul on? test

Ja ah, vaatasin Duhhi blogikülge....diplom seinal rippumas ja puha.... :)
Tahtsin ka.

Pipiajee! :) Aga sul?

Movie Reviews

Mängime Soome börsitulemustega

See pole nüüd mingi poliitilis- majanduslik analüüs, vaid tõepoolest arvamismäng, mille korraldajaks on "Kauppalehti".
Mäng ise on 4 osaline ja esimene osa juba möödas, teine osa aga parasjagu käimas.

Niisiis, millise majandusliku aasta ja tulemuse saavutavad Soome börsil 10 ettevõtet. Kui mitme % ulatuses nad langevad või tõusevad
Pärast vastamist näed tulemusi ,mida teised on vastanud. Kuidas börsil asjad tegelikult kulgesid ja kas sinu ennustus paika pidas, see selgub veebruaris.

"Pörssiterävässe" pääsed siit :)

Alkohoolikud kui keemia asjatundjad...

Alkohoolikuid on peetud suurimaiks keemia asiatundjateks. Vedelik, mis vähegi sisaldab etanooli, leidub ka alkoholisti pidulaualt.
Mäletate kunagi oli selline odekolonn nagu"Troinoi", seda manustati nii siseselt kui väliselt. "Troinoi" oli isegi nii kuulus desinfitseeriv ja viinuski põhjal toodetud vedelik, et arstid soovitasid sellega naiste rindu peale imetamist määrida.
Ka minul oli kunagi saatekiri haiglasse, kus üheks kaasavõetavaks asjaks oli soovitus nimetatud odekolonn kotti pakkida.

Aeg on läinud edasi. Keemikute valvsad silmad on leidnud omale uue objekti.

Desifitseeriv vedelik!

Lugege ise Iltalehti artiklit , kus selgub, et patsiendid joovad koridoridest ja wc:dest käte desifitseerimiseks mõeldud ainet.
Hatanpää polikliinik ongi mõeldud eelkõige alkoholistide vastuvõtupaigaks, niiet pole ime, et keemikute teadmised seal kohe ka rakendust leidsid.
Desinfitseerivate ainete pudelitele võiks tulevikus kirjutada sellise sildi:
patsillid eemale, patsendid lähedale!

Ikkagi, ma kasutan iga päev samalaadset desinfitseeritavat ainet, mitu korda päevas - VÄLISPIDISELT :). See on jubeda lõhnaga, yök ja yök, aga hoiab patsillid loodetavasti eemale.



(pilt sealt)

Kuidas kirjutada huvitav tööavaldus

Ma olen oma elus päris mitu tööavaldust kirjutanud.
Viimastel neist ainult kuupäeva ja töökoha nime ära vahetanud, kunagi tehtud korralik avaldus on oma asja edukalt täitnud.
Nüüd aga on mul ees selline situatsioon, et töökoht, kuhu minna tahan, on juba korra selle avalduse saanud.
Samasugust saata on imelik, pealegi inimene on mind vahepeal tundma õppinud ja kauni liturgiaga teda enam ei peta :D
Mis siis nõuks?
Küsisin täna sellelt meesjuhatajalt, et kuidas ma võiksin end esile tulla nii, et mu avaldust tähele pandaks? Kõik ju kirjutavad, et on maailma kõige paremad, sotsiaalsed ja andekad!
Et kui ma roosale paberile kirjutaks, siis....kas see mõjuks? Või milline lõhnaõli on tema meelest hea, kui ma seda natuke paberile pritsiks? ;)
Ei olevat mingit mõju!
Imelik on ennast müüa, sulgi sopsutada ja kiita!
Mõnedes töökohtades on internetis valmis tööavalduse ankeedid, mida neid viga täita! Aga sellist vabas kirjas ennastülistavat on palju..... piinlikum kirjutada.

Ma täpselt ei teagi, kui palju Eesti ja Soome on oma tööavaldustes erinevad. CV keskuse
lehekülg ja Ura-arena lehekülge lugedes, mitte eriti palju.

Kuidas mu avalduse kirjutamine siis edeneb? :)

Tunnistan ausalt, et olen pooliku libaavalduse valmis kirjutanud, sest ma lihtsalt ei oska tõsine olla... :) Mul tulevad tahtmatult sellised mõtted pähe nagu:
näen enda eduks ka selle, et minul ei ole autot... Seega ei tule ma kunagi pidama veriseid võitlusi autokoha pärast ega tule iialgi rikkuma reegleid oma auto kasutamisest.
Kaasaarvatult säästan loodust ja raha ning hoian iseennast. Olen siis rohelise maailmavaatega, jalgrattakiivrist ja päikeseprillidest alates.
Näen enda eduks ka kogemused.
Elukogemust saab ainult elades, töökogemust töötades.


20 jubedamat küsimust, mida töövestlusel on esitatud :)

Tänapäeva laste interneti keel

Istun ja loen netist ajalehti.
Järsku hüppab ekraani vasakust nurgast hall ruuduke rohelise peaga ja hüüab mulle: "moi! catch u!"

Ausalt, kiljusin.
Ma polnud oma arvutis enne vastavat ruudukest ega rääkivat peakest näinud.

No nii, viirus!

Ma ütlesin poisile ,et ei käi igasugustel mängulehekülgedel kolamas! Ja kuigi mul on igasuguste asjade tõrjumisprogrammid arvutis, polnud ma sel hetkel kindel, et keegi neist läbi polnud pugenud.

Võtan hoogsalt telefoni ja helistan sõbra juures viibivale pojale.
Samas kuulen kilinat ruudukeses ja poja hüüet:" Kes räägib minuga? Mis ta ütleb?"

Taipan viiruse poja online mänguks. Mulle on järjekordselt miskit arvutisse "imetud".

No se roheline pea ütleb, et: "Catch u ja LOL, olet vankilassa, siis veel mingid sõnad, milles puuduvad kõik vokaalid"
"Ûtle talle, et ma praegu ei mängi," itsitab poeg telefoni.
"Siis mina või?" ja tunnen kuidas ma dinosauruseks muutun, samas mõtlen, kas pean vastama ka mingeis täheühendeis?
Kirjutan siis viisakalt, et ma praegu ei mängi :) :).
"? B( ?"
" Olen äiti"
"Ok ROFL"

Oi jeerum, ma olen tõesti dinosaurus nende teismeliste hulgas. Algul õpetame neile emakeele ja siis teevad nemad sellest koodikeele, mida me proovime lahti murda.

Me vanemad, õpime lastelt rohkem kui arvata oskamegi.
Otsustasin end veidi harida. Internetist koodidele vastuseid otsides, leidsin järgmised leheküljed:
netislängi tõlkiva lehekülje siit ja sarnase inglise keelse.

Gr8 BBS ! :)

Fotojaht / talvise jalutuskäigu ääred

Pildid tänaõhtuse talvise jalutuskäigu ääremaadelt.







Fotojahi osa 1.

Blogid ja ajakirjandus elavad vabaabielu metsikus meediadzunglis

Blogid ja ajakirjandus elavad vabaabielu metsikus meediadzungis.

Ka vabaabielus on kirjutamata ja kirjutatud reeglid, ning seda juttu ajendas mind kirjutama ennekõike eneseanalüüs.
Ma tahan olla korrektne, analüüsida, kas olen teinud/ talitanud siiani õigesti või oleksin pidanud tegema midagi teisiti.

Mis on minu, kui blogipidaja õigused ja kohustused, nii teiste blogide, kui ka meedia suhtes?

Me elame samal planeedil, samas või erinevas ajavöötmes ja samade või erinevate elusündmuste keskel.
Me (blogid ja meedia) kajastame samu ja erinevaid teemasid.
"Jaanipäev ja valimised" tulevad meile kõigile samal ajal ja kummatki avaldavad samal ajal vastavateemalisi jutte.
"Jaanipäev" pole kellelegi patenteeritud ega ka mingi muu teema.
Igaühel meist omad nägemused ja arvamused enda mättaotsast vaadatuna.
Me (blogid ja meedia) loeme teineteist, avaldame arvamust teineteise suhtes, nii heas kui pahas.

Blogis avaldatu käib samasuguste seaduste alla kui mistahes autoriõigusi omav teos. Olgu see siis avalikult autorit omav või bloginime omav.
See, et blogis kirjutatakse varjunime all, ei vabasta vastutusest ega kohustustest.

Ka bloginimi võib olla autor.

Blogipidajal ei ole kohustust avaldada oma pärisnime, kuigi üks Eesti europarlamentaarik seda kangesti sooviks.
Ka kirjanikel on õigus avaldada teoseid alter ego all.
Pierre Bezuhhovil on õigus olla Pierre Bezuhhov, siis kui ta seda ise tahab. Ja me aksepteerime seda. Samamoodi on autoriks aksepteeritav näiteks "sullamulla ja muud elukad. blogspot" blogi.

Kui autor, blogija või meedia väljaanne, kirjutab toreda või jubeda teksti ja meil on selle kohta midagi öelda, kas me võime teineteist vabalt pruukida?

Ei.

Ka siin on omad reeglid, mis kahjuks panevad blogija ja ajakirjanduse ebavõrdsesse seisundisse.

Lugesin kõikide suuremate päevalehtede refereerimis- ja viitamistingimusi.
Neis on mõningaid erinevusi, niiet enne ajalehe nime mainimist või teksti refereerimist, tasub tutvuda vastava ajalehe kasutamistingimustega!

Ûks asi on aga ühine. Kui kasutad kellegi nime või teksti allikana, siis viita!

Refereerida võib ainult teatud mahus, kas 1 lause, 5 lauset või 20 % tekstist, see leidub väljaande kasutamistingimustest.
Kui kasutad rohkem, pead selle eest ka maksma.
Tsiteerimiselgi on omad reeglid.

Kas see kehtib ka blogides?
Kui mina kasutan kellegi teise blogi teksti rohkem kui 5 lauset?
Või kui ajakirjandus kasutab minu teksti rohkem kui 20 % ?

EI!
On küll kirjas hea tava reeglid, millest kõik peaksid kinni pidama, aga tegelikult elatakse meediadzungli seaduste järgi, kus esineb väikemaid ja suuremaid palgiaate, või lihtsalt viitamata jätmist.
Õnneks väga paljud siiski toimivad hea tava reeglite järgi ja viitavad, refereerivad, tsiteerivad õigesti.

Meediaväljaannete kombel pole blogijal õigust nõuda mingeid trahve. Sa võid lihtsalt kurjalt oma blogis karjuda ja jalgu trampida.
Siit tekkis aga minus küsimus.
Kas mina võin kehtestada oma blogile kasutamistingimused? Muud kui üldises meedias kasutatavad autoriõiguse tingimused?

Kas mina autorina, blogiautorina, võin kirjutada oma blogi kasutamistingimused, kus on näiteks kirjas, et kui minu teksti refereeritakse suuremas mahus kui 20%, on mul õigus küsida trahvi reeglite rikkumise eest 3000 krooni iga rikkumise eest.
Kas see on seadusega kooskõlas?
Kas ma tohin üldse kirjutada omale blogitingimusi?
Sellele ma tahaks vastust. Targad ja veeltargemad, andke teada!


Ärge nüüd arvake, et ma viitan millelegi konkreetsele sündmusele, mis mind selleks kirjutiseks ajendas, ei.
Minus ärkas lihtsalt koos uue aastaga " omakoopa valvamise ärksus", mis hoiaks eemale pahatahliku ärakasutaja ja annaks võimaluse heatahtlikule ärakasutajale.
Ma ei arva oma blogist midagi sellist, et saan hakkama millegi väga suurepärasega, et kõik lausa tormavad mu tekste näppama.
Vastupidi, ma ajan siin blogis parajat mula, see on minu avalik mulablomaaz, ma olen selles teadlik.
Aga kas on palju paluda, et kui ükskõik mis meedia või blogi, ühest või teisest süüst või soovist tingituna, leiab mu tekstist midagi enda jaoks, vähemalt viitaks mu blogile?
Mul on kohustus vastutada oma sõnade ja tegude ees siin blogis ning ma olen valmis vastu võtma
ka negatiivse, parema meelega küll positiivse viitamise.

FOTOJAHT / talv

Teate mis ma nägin!? Päriselt kusjuures.
Kahte sirget vikerkaart, talvel!
See oli nii uskumatu- külm, mis näpistas nina ja sõrmi ning päikesepaiste ja vikerkaared. Minul muidugi fotokat kaasas jälle polnud, aga telefonikaamerasse püüdsin nad küll.
Algul ühe, siis teise, teineteiselpool päikest.

2.1.2009, elagu sirged vikerkaared :)!

Ja kui palju ilusaid jäälilli on igal pool akendel!
Muide, minu arust üks soome keele kaunimaid sõnu ongi "kuurankukka", mis tähendab härmatislille :). Neist mul õnnestunuid pilte veel pole, aga ükspäev ma püüan nad kinni ka.

Selle asemel on öine lumepalli balett kaiäärsel jääl. Kaugemalt paistavad kaiäärsete valgustuste kurjakuulutavad silmad... Ära mine veel jääle, jää on nõrk!




Teine osa talvistest piltidest on siin.


Talve otsijate kogunemiskoht on siin.

Uue aasta lubadus

Siinmaal on kombeks teha uue aasta alguses lubadusi.
Kes lubab suitsetamise maha jätta, kes number väiksemad riided selga saada jne.
Loomulikult kaasneb sellega teine laine- kuidas mittetäitmist seletada...

Ma ei saa aru, milleks teha või anda lubadusi, mis juba sündides on mõeldud nurjumisele?

Igal aastal küsitakse mu´lt, mida ma olen lubanud.
Ma ei ole lubaduste tegija, sest neid on nii kerge murda ja sellega kaasneb kohutav pikaajaline moraalne pohmell.
Niisiis, jaanalinnu kombel pea peitu!

Siiski, sellel aastal tegin ennast kirudes uue aasta lubaduse.

Lubasin, et ma proovin kõik laenatud raamatukogu raamatud õigeaegselt tagasi viia.
Sest, kui on võimalik laenuaega internetis pikendada ja kui sa sellegi poolest saad ületatud päevade eest trahvi, on asi endale karistust ja lubadust väärt.
Mul on loll pea! Jälle 2 € trahvi! See on nii mõttetu raha raiskamine kui olla võib. Pealegi, raamatukogu on vähem kui km kaugusel!
Olude sunnil hakkan enese masohhistiks.

Muid lubadusi ei anna. Luban muus asjus olla endale armuline.
Blogi sulgemine on ka kaalul, masohhistlikel põhjustel :). Aga nagu ma ütlesin, moraalne pohmell võib pärast olla kohutav... ei luba , ei luba veel. Äkki sünnin hoopis uuesti või hakkan lihtsalt pealkirjalugejaks.