Korterivahetusest välismaale puhkuse ajaks

Kunagi ammu tuli tööl jutuks, kuidas odavamalt reisida. Kuidas on võimalik elada näiteks kaks nädalat välismaal ilma meeletute hotelliarveteta...
Keegi teadis rääkida sugulasest, kes igal aastal oma korteri kellegagi välismaal elavaga paariks nädalaks vahetab.
Kui tal on soov jälle mingit uut maad külastada, vahetab oma elamise välismaal elava perega, kes puhkusele Soome tahab tulla. Selline puhkuse viis olla väga soositud.

Mind hakkas see asi huvitavama.
Suur suvi ees ja sel aastal on mul veel extra pikk puhkus. Või äkki keegi tahab mind omale Au paariks :)?

Milliseid vastuseid meile armas internet andis?

Põhimõte elamispindade vahetuse puhul on siis see, et kummatki annavad oma elamise teisele tasuta kasutada. Kokkuleppel ka näiteks autod. Naine või koju jäetud mees ilmselt ei kuulu "kauba" sisse ;P. Aga võib-olla on nende kasutamine % määratud :D.
Noh, tegelikult nii ei ole, antakse ikka vaba elamine koos kodumasinate ja kokkulepitud esemete kasutamisega. Soovitatakse oma kõige tähtsamad dokumendid ja kallid juveelid sheiffi panna, aga muidu on nii sinu, kui ka teiste kodu vabas kasutuses kõige sinna juurde kuuluvaga.
Eraldi soovidena on mõnedes kuulutustes, et soovitakse, et hoolitsetakse ka lillede või lemmikloomade eest.
Allpool olevate lehekülgede saidid nimetavad erinevaid summasid, mis sooviavaldajad peaksid maksma, et nende kaudu vahetust teha. Keskmiselt 99 €. Aga tutvuda tasub.

Igatahes

Homeexchange leheküljel on palju erinevaid võimalusi ja väga hea süsteem. Näed kes soovivad kuhu ja millal, mida neil vastu pakkuda on, kui mitu inimest võiks sinna mahtuda jne.

Teine lehekülg Intervac.
(Kui eelmisel leheküljel oli ka Eestisse pakkumisi, siis sellel leheküljel ei leidnud kedagi midagi pakkuvat.)

Kolmas lehekülg lõi mulle kohe lahti, kes Soome kipuvad. Kaval neti maailm!
Homeforexchanges.

Homelink on isegi eesti keeles.

Homeforholiday /ei saanudki õieti tollele pihta, aga lubavad suuri tegusid teha/

Netis tiire tehes leiad mitmeid võimalusi.
Kõigepealt aga peab pidama endaga sisemise võitluse, kas oled valmis oma koju kedagi võõrast päästma siis, kui sind ennast kodus pole.
Kui aga väga ahvatlev pakkumine tuleks, siis.... siis oleksin nõus oma korteriust isegi avama.

Pilt võetud Kerikeri vahetuskohast Uus-Seelandist.

Mõõda oma interneti kiirust

Ükspäev kui internet jälle nagu vigane hobune edasi püüdis pääseda, helistasin tehnilisse abisse. No mis see siis olgu, venib ja venib.
"Meie poolt on kõik korras, me mõõdame teid üle, jah meilt läheb teile välja 2 mg, aga te võite end ka ise veel üle mõõta ja kui asi oluliselt ja pidevalt erineb, siis helistage uuesti."
Nii ma olen siis oma internetti mõõtnud ja see kõigub paari minuti sees 1,5 ja 1,89 Mbps vahel.

Tahad ka oma netikiirust mõõta? Aga palun, siin on lingid:


Speedtest.net


Zoneti test


Nopeusmittari

FOTOJAHT / numbrid

Meie elu on nii ära nummerdatud, alates sünni päevast, ID tunnusest, elukohast, telefoninumbrist ja millest kõigest veel.
Meie elu on äärest ääreni numbreid täis.
Mina õpetan numbreid.
Paar aastat tagasi ühtsustati kõigis Põhjamaades numbrite väljanägemine. Põhjukseks see, et dokumentides, autoregistrinumbrites jne. oleks ühtne arusaadav keel.
Ja numbrid muutusid nii minu, kui ka paljude teiste meelest koledaks. Ja te ei kujuta ette, kui raske on ennast teistsuguseks õpetada, kui käsi teeb harjumuspäraselt ühele noka ette ja seitsmele joone vahele.
Niisiis muutus 1 (ei ole enam seda väikest nokka ees), 2 (ei mingeid laineid, vaid sirge alajalg), 7 (ilma vahejooneta) ja 9 (kus ülemine pea on ovaalne muna ja jalg tuleb viltuse sirge kriipsuna alla).
Ja mitte ainult numbrid ei muutunud vaid ka tähed.

Esimesel pildil on seinal lastehaiguse ärapõdenud ja plaasterdatud numbrid. /pilt pole suurem asi, kuna ma ei saanud aknast tulevat valgust reguleerida :)/


Ja muid numbreid....
Ûhe suure kaubanduskeskuse sein on täis sahtlikesi ja numbreid, postkaste. Postkastide surnuaed, sest Postkontor on sealt ammu ära kolinud.


Ja lõpuks, nende numbritega sõidan ma maja taha :)

Kasutud teadmised

Istusin täna tund aega poes. Sõna otseses mõttes istusin ja ootasin, kokkusaamist.
Samal ajal oli hea vaadata, kuidas müüja siblis ja seletas, aitas valida. Minu kummardus oma ala asjatundjale. Ta oskas absoluutselt iga asja kohta midagi konkreetselt ütleda, soovitada. Kuna tegu oli muidugi väga spetsiifilise tootevalikuga, siis sinna ilmselt mingit asjatundmatut ei võetagi.
Ütlesin ühel klienditühjal hetkel müüjale, et kui ma istuksin siin terve päeva, siis ma oleksin poole targem. "Eks ta üks suur hulk kasutut teadmist ole, millega igapäev midagi peale hakata pole," vastas too omal sümpaatsel moel.
Tõsi. Mida ma teeksin kõigi nende reguleeritavate kõvaduse ja pehmuse kategooriatega, mitte kui midagi. Temale on see elatis, minule korra aastas tähtis.
Kooli ajal mõtlesime palju, kuhu me miskit teadmist vajame ja kas üldse vajame. Kas me õpime koolis midagi sellist, mida võiks hoopiski spetsiaalset ala õppijad omandada ja mida hiljem oma ala spetsialistidelt küsida... Kas meie praegused õppeprogrammid on elulähedased või hõljuvad ikka veel õhus kõrgemate matemaatikate küüsis nagu minu ajal?
Inimene on mõtlev inimene, talle peab õpetama tee asjadele lähenemiseks, mitte andma kõiki vastuseid. Me tuupisime kooli alal midakõike ladinakeelseid nimetusi ja keemilisi ühendeid, mida ma pole kordagi siin elus vajanud. Samas oleks ma võinud õppida hoopis miskit muud, kasvõi söögitegemist. Tee asja saavutamiseks peab selgeks õppima, siis saab ka vastuse.
Aga noh, see on ainult minu arvamus.
Vastusele lähenesin minagi oma ootamise lõppfaasis, kui küsisin 320€ alghinnalisele tootele hinnaks 80 € . Ikkagi kõrgemat matemaatikat õppinud :D.
Müüja vaatas mind ja ütles, et ta annab mulle meelsamini kotikese kauba peale :D :D. Mina tegin selle peale omale "Bambi silmad" ja ütlesin , et varsti on kevad ja siis kõik kaup nagunii allahinnatud, praegu saaks ta minult ikkagi veel raha ning kuna ta on minu silme all peaaegu kõigile vastu tulnud, siis ma ei näe mingit põhjust, miks mina ei võiks loobuda kotikesest, aga saaksin allahindluse :) :) :)
Ok, 90€ ;) Ilm oli ka ilus ja varsti läheme after Finlandia ski partyle :)

Millised tähtpäevad on kalendris asjatult?

Meieaja kalendrites on tähtpäevi, mida mõned peavad õlakehitamise vääriliseks. Mõned on jälle seda meelt, et sealt puuduvad esiletõstmist väärivad päevad.
Suure naabri alt pääsemisega kadusid kalendrist 9.mai, 23.veebruari tähistamine, 8.märts (mida küll tähistatakse, aga mitte vaba päevana). Mis veel? Mälu mäluke, mhm... Ei ei, ma ei nuta neid taga, see on puhtalt võrdlus.
Juurde saime jõulud, vabariigi sünnipäeva jne.

Soome ja Eesti tähtpäeva kalender erineb teineteisest juba kiriklike pühade äramärkimise poolest. Siin on näiteks kolmekuningapäev, hingedepüha ja helatortai ,eh, kuidas see tõlkes olekski, püha ja vaba päev.
Pean nüüd ülestunnistama, et esimese ja viimase puhul ei tunne ma muud rõõmu, kui palgalise vaba päeva üle. Kas need seal kalendris on või mitte, see on minul õlakehitamise kohaks.
Kalendrisse on tipitud ka päevi, mis pole ametlikult vabad päevad, vaid need on äramärgitud. Nagu nagu mõnede suurinimeste sünnipäevad, sõbra- ja halloween päev jne.
Mille puhul ka ühed kehitavad õlgu ja teised juubeldavad.

Kuid näiteks on emadepäeva puhul mõeldud, kas seda poleks mõtekas tõsta kõrgemale, lausa riiklikuks pühaks kuulutada. Samas peaks siis ka isadepäevaga seda tegema.

Mis pühi praegune kalendrisüsteem ei märgi üldse,või peaks arvesse võtma, mis võiks sealt ära võtta?

Erinevate maade kalendipühadest saab vaadata ka sellelt leheküljelt.

FOTOJAHT/ pehme

Seekordseks fotojahiks polnud mul ühtegi vana fotot varuks. Mõtlesin juba, et jätan seekordse jahi vahele, kuni avastasin kodukoristamise käigus, et pehmust leidub mul mujaltki kui vööümbrusest :)



Pehmust teiste silmade läbi leiad ka siit.

Head ja armast sõbrapäeva!

Make a Smilebox greeting

Kutsusin eile ülesse, kõiki blogipidajaid kommima. Osutama tähelepanu teistele blogipidajatele, et teda on märgatud. Loomulikult selliseid tekste, mis lugema äratasid ja mõtted tööle pani. Ära siis jäta oma mõtteid ainult endale, mõtle kirjalikult kaasa!

Head ja armast sõbrapäeva!

Aga ma olin täna seksikas kass... !/mesimagusal häälel/

Aga ma olin täna seksikas kass... !/mesimagusal häälel/ :)
Sõbrapäeva puhul.
Pilti ainult unustasin teha! Kuidas siis tähistada seda homset päeva-
kõige parem on endale sel puhul kassikostüüm selga vedada!
Tegelikult oli see nagu natuke töökohustus ka :).
Kuna aga see kostüüm oli mulle pisut väike, rindade kohalt kinni ei andnud, siis pidin need ponsho alla peitma, mille peale möödakõndija naerdes küsis, et kas ma olen Mehhikost pimeda rasseerija juurest ärakarand!? Kujutate ette!!! Miks siis kohe nii.... Kuigi eks ma ehk sellisena välja nägingi. Nimelt oli kostüümile stretskangast õmmeldud säärte külgedele laiendused ja kuna mu sääremarjad, khm, kah pisut suured olid, siis jäi karvu ainult ribake ette ja teine taha. Põhimõtteliselt siis jah, nagu oleks joobes kass oma sääri rasseerinud.
Tänu kostüümi pinges olekule nägi ka mu kõnnak välja nagu roosades käpikutes onul, kel vallatu puusanõks.
Üldkokkuvõttes tunne oli tugev! Ka siis, kui pärast etendust kahekesi üritasime mu pükse jalast ära vedada, kummalgi pisarad silmis.

Meil tähistati täna tööl sõbrapäeva. Tähendas see veel ka seda, et laud oli shokolaadist lookas ja päeval käisime suures jäämäes liugu laskmas. Jube, ausalt.
Peale sealt allalaskmist käisime me kõik nagu roosades käpikutes onud, kel vallatu puusanõks.
###

Homme aga on päris sõbrapäev. Mõtlesin, et kutsuks blogirahvast sel päeval üles kirjutama teistele, teineteisele , üksteisele, kuidas nüüd olekski see õigem ütlus, kommentaare. Kasvõi kahele, kolmele.
Anname tagasisidet, see on kõige tähelepanuosutavaim viis siin blogimaailmas! Kommentaar ütleb, ma märkasin sind, sa eksisteerid mu silmapõhjas :).
Hääd blogisõprust, mina igatahes võtan endast tuld! :)

FOTOJAHT/ söök

Mida me küll peale hakkaksime selle vaba ajaga, kui meil puuduks haju- ja maitsmismeel. Ei enam mingeid "Oh it`s smell so good!" või "tast so good!" ja ei mingeid kokasaateid, ega kokkamist, sest kes see ikka viitsiks toitu teha, millest mingit naudingut ei saa. Sööd mida kätte saad ja nii palju et just püsti püsid.

Ülemine pilt on sügiseselt kalalaadalt, kus suurtes pannides lõhnasid värskelt küpsetatud kalad. Kogu sadam oli karget sügist ja õhku hõljuma jäävat toidulõhna täis. Njam!

Mõnikord on vaja head seltskonda hea toidu nautimiseks. Kasvõi oma köögis.
Ja mina tõusingi just ühest peolauast kolme kõige kallima seltskonnast :)
See kõige noorem kallis oli teinud sellise tordi emme homseks sünnipäevaks, mis loomulikult täna juba kõhtu jõudis. :)
Ja tort oli super! Super extreme kaunistusega, aga pidavat sobima mu köögi sisustusega :D.

3 probleemi....

Kui ükspäev Kukupai mult probleeme teada tahtis, oli mul kaks probleemi täiesti olemas ja kolmas kah, mis siiani lahendamatuna.

Üks probleem oli, et ma ei suutnud kirjutada ühte teksti, kaks nädalat muutsin ja kustutasin ja muutsin ja parandasin ja.... iga lause taga oli pool tundi nukrat minevikku. Siis jõin, nagu korralik kirjanik :D ,end poolpurju ja kirjutasin valmis. Niisiis no problem enam. Asja peab võtma Pohjanmaan kautta :).

Teine oli, et otsisin omale suuski. Kuna need talved on nagu nad on, siis ei raatsinud ma uusi osta. Siinsed kirpputorid aga on head abimehed sellistel juhudel. No ja kui suusad leidsin, polnud saapaid ja vastupidi. Saabast ja sidet oli aga raske paarituma panna. Lõpuks leidsin sobivad, mis poegisid uue probleemi.
Kuidas suuski määrida. Kindlasti õigesti ja hästi. Ma ei arva, et töid jaotatakse meeste ja naiste töödeks. On oskajad ja töid, mis on vaja ära teha ning see ei ole sugupoolest kinni. Niisiis ülendasin end tee-see-ise suusamäärijaks. Võtsin määrderiiulist õpetuslehekese kaasa ja nii ma alustasin- võta määrdepudel ja loksuta.... :D. Suusad on määritud, teisipäeval paistab, kuidas ma suusaõpetusega hakkama saan. Alustame kukkumise õpetamisest ;)
Probleem lahendatud.

Kolmas probleem on selline, mida avalikult ei lahendata, sellepärast otsime uue probleemi....

See on muusikavalik. Iga hommik kui reipalt tööle lähen, 2,5 km sipsakas kõnniviisis, kuulan muusikat. Hommikul aga laulutavad kõik raadiokanalid "ärgake nüüd rahulikult" muusikat. Proovi sa siis niiviisi reipalt uinu-muinu rütmis kõndida! Muidugi ma vahetan kanaleid ja võiksin omale telefoni pool tundi reibast muusikat lindistada, aga siis ma ei kuule mis maailmas toimunud on.
Ja kõige raskem on, kui keegi sinu ees ei kõnni sinuga sünkroonselt. Nii ei pääse kohe üldse edasi! Ûkspäev kõndis üks inimene mu ees sellist ristpiste kõndi ja see lausa halvas mu silmamunad. Kui ta siis järgmisest teeristist ära keeras, olin ma peaaegu et purjus ta kõnniviisist!
Lahendus? Põigakem pikki põiktänavaid? Vahi taevasse, lindista muusikat.
Aeglase muusikaga kõnnin ma muide palju aeglasemalt, aga ega vist peagi higisena ja puhkides tööle minema :)

Edasi ei viitsi seda meemitada. Ma olen küllalt palju juba teisi kiusanud. Äkki mõni põeb praegu samasugust kirjutamise burn outi nagu minagi, siis tundub see rohkem kohustusena kui huvina.

Ära toida majanduskriisi!

Peab olema sobivalt vaene ja küllalt rikas, et mõista, miks peab parkimismaksu eest väljaantud raha viimse sekundini ära kulutama.
Nii väitis üks tuttav, kui tervitasin teda vaateakna ees "aega parajaks" tegemas.
"Kuule, mina olen maksnud selle 5 minuti eest ka ja kogu raha eest pargime! Pole siin midagi raha raisata, rasked ajad....".
Ma ei saa sellest loogikast aru, aga see ongi minu probleem.
Kõik muudkui säästavad ja mõtlevad, et ajad on hullud.
Kujuta ette, et sa oled maganud pika une, ärkad ja elad maailma majanduskriisidest teadmata samamoodi edasi. Sul on sama palk, samad väljaminekud, mis pole suurenenud, sa tuled toime.
Kas sa pead suures "oi ja appi, vaadake mis maailmas toimub!" hüsteerias ka säästma hakkama, nii igaks juhuks? Teed oma elus vägisi muutusi. Vahetad pehme wc paberi odavama vastu, või veelparem, käid wc:s ainult tööl, et paberit ja vett kokku hoida. Ei käi teatris ega kinos. Lõpetad ajalehetellimused. Ei söö restoranis. Jne., jne.
Kordan veel, et su eluviis ja sissetuleksud seda tegelikult ei nõua.
Kujuta ette, et nii teevad kõik. Nii igaks juhuks. Säästavad.
Loomulikult sellel on tagajärjed!
Kujuta ette, et sa ise töötad ühes sellises asutuses, kus kõik lõpetavad käimise, näiteks kohvikus. Ja ring hakkabki hüsteeriliselt keerlema.

Soomes on tehtud minu arust väga ajuterve kampaania: "Äla ruoki lamaa!"
Sealt mõned põhimõtted, kuidas majanduslangusele mittehüsteeriliselt kaasa aidata.
Väga 5 ma ütleks!

Jotta lama nääntyisi nälkään...

1. Osta kuin ennenkin.
2. Älä vaihda halvempaan.
3. Suosi kotimaisia palveluita ja tuotteita.
4. Älä anna yleisen kauhistelun pelotella.
5. Jos se on vallassasi, älä jaa potkuja.
6. Muista, että on niitä lamoja ollut ennenkin.

Ettekujutus blogijast ja mis värvi on blogindus

Virtuaalne maailm, kus igaüks annab omale näo, on huvitav ja samas ka ettevaatlikuks tegev. Iga päev või õigemini iga kord, kui blogipidaja endast kirjutab, saame temast ühe pala ettekujutletavat maailma. Ettekujutustes ehitame me blogipidajat arvamuse, mõnikord konkreetse ettekujutletava virtuaalinimese, nagu raamatutegelasegi.
Mõtlesin, et kas need, keda me isiklikult ei tunne ja kellest ettekujutuse ainult kirjutamise kaudu moodustame, kas nemad on huvitavamad kui päristuttavad?
Inimene on väikesest peale teadmisjanuline, uue uurija.
Nö. uute blogide, tuttavate kaudu saab inimene rahuldatud oma uudishimu, saab piiluda teise ellu. See on nagu lubatud-"keelatud" tegemine.
Me inimesed oleme uudishimulikud, kogu meedia on sellele vundamendile ülesse ehitatud.
Ka päristuttavate elust tahame teada.
Päristuttavate blogid erinevad aga selle poolest, et neis on hääl, õige ettekujutus. See on turvaline, teise elust osa saamine, konkreetne ettekujutus. Neid loetakse hoopis teise pilguga kui uusi. Need on paralleelelulised.
Ma ei aseta vastastikku turvaline ja ohtlik, vaid turvaline ja uus, käsikäes. Inimese meelehuvid.

Kui ajalehtedes kirjutatake star-inimestest ja seda nimetatakse "kollaseks ajakirjanduseks", siis mis värvi on blogindus, kus inimene ise oma elu teistele värviliseks kirjutab?

Vikerkaarevärvid on homod endale võtnud; lilla...khm needsamused, kes talvel põiepõletikku tänavatel ei karda saada; rohelise mõtlemisviisiga inimesed üllatus üllatus rohelise, roosa on rinnavähi võitlemise värv; punane on peaaegu et sõimusõna.
Niisiis mis värvi või värvikombinatsiooni võiks kanda blogindus ja laiemalt mõeldes uudishimurahuldus?