Ära unusta oma naise nime - see võib armastuse sassi ajada!

Vahel natuke teiste sulest. Lapsesuust kuuldud tõdesid selle blogi ja Orkuti kaudu.

LAPSESUUST
Armumise kindlad eesmärgid

* Sellest saab aru küll, et sa armunud oled. Sest siis sa muudkui seisad ja vaatad seda poissi ja ei kuule üldse, mida täiskasvanud ütlevad. 7-aastane
* Kui ollakse armunud, siis istub üks kodus ja joob kohvi ja vaatab filmi. Ja siis on teine toa ära koristanud. 6-aastane
* Kui oled ühesse või teisesse armunud, siis sõidab selle inimese pea kogu aeg sinu peas ringi. 9-aastane
* Armastajad ainult vahivad teineteist ja söök jahtub ära... Teised inimesed hoolivad ikka rohkem sellest toidust. 9-aastane

Kuidas leida pruuti või peigmeest?

* Ma olen peigmehe otsimise ära lõpetanud, sest see võtab täitsa palju aega. 9-aastane
* Ma ei mäletagi, kuidas ma Piiaga käima hakkasin. Sest see oli mitu aastat tagasi. 6-aastane
* Kui väljas käid, siis leiad endale pruudi. Ja kui siis oled olnud mõned aastad abielus ja lapsed saanud, siis läheb pruut tööle ning isa läheb linna peale ja leiab veel ühe pruudi. 8-aastane
* Ütle, et omad tervet komipoodide ketti. 6-aastane
* Üks kindel värk on viia tüdruk välja sööma. Vaata midagi, mis talle kindlalt meeldib. Minu puhul mõjuvad alati friikartulid. 9-aastane

Kas võib olla ka mitu pruuti?

* Vabalt võib mitu pruuti olla. Nad võivad järjekorras seista. 6-aastane
* Mul on ainult üks pruut, aga ma katsun mõned veel leida. 7-aastane
* Iga kord kui abiellud, pannakse sõrmus sõrme. Niiet abielluda saab ainult kümme korda. 7-aastane
* Ma arvan, et mul on olnud 4 peigmeest. No vähemalt rohkem kui kaks. 8-aastane

Tüdinenud

* Kui tahad peigmehest lahti saada, siis ära ütle talle enam lihtsalt midagi. 7-aastane
* Kui enam mingit peigmeest ei taha, võib öelda: "Tee ise süüa". 8-aastane

Truudusetus

* Kui naine peab iga päev süüa tegema, siis pole mees truu. 8-aastane
* Truudusetus on siis, kui mees ostab lillekimbu, aga naine ei saa seda kunagi kätte. 7-aastane

Miks armastus just kahe konkreetse inimese vahel tekib?

* Noh, see on sellepärast, et äkki on ühel inimesel värinad ja siis ta leiab kellegi teise, kellel on ka sellised värinad. 6-aastane
* Keegi pole päris kindel miks see juhtub, aga ma olen kuulnud, et sellel on mingit pistmist lõhnaga, sellepärast ongi parfüümid ja deodorandid nii populaarsed.
* Ma arvan, et sa pead mingi noolega pihta saama või midagi seesugust, aga see ülejäänud ei pidavat enam nii valus olema. 8-aastane

Kuidas olla hea armastaja?

* Enamuse aega tuleb armastades mööda saata, selle asemel, et minna tööle. 7-aastane
* Ära unusta oma naise nime... see võib armastuse sassi ajada. 8-aastane
* Peab olema hea suudleja. Siis võib-olla naine ei panegi tähele, et sa jälle jätsid prügiämbri välja viimata. 8-aastane

Ilust ja välimusest armastuses

* Kui sa tahad, et sind armastaks keegi, kes pole su enda perekonnast, siis poleks paha olla ilus ka. 8-aastane
* See pole alati tähtis, milline sa välja näed. Vaata mind. Mina olen ju ilus, aga mul pole veel kedagi, kellega abielluda! 7-aastane

pildi kodu leiad pildile vajutades.

Kommenteerimisest blogides

Soome blogikeskonnas jooksis mõni aeg tagasi läbi teema kommenteerimise muutustest.
Ses mõttes, et kui enne oli blogisid vähe, lugejaid rohkem, viitsiti ka jutte kommenteerida.
Nüüd on asi vastupidi.
Tekste on palju ja blogisid veelrohkem /kõik ei kirjuta küll iga päev/, aga blogis peatumised, isegi tekstide lõpuni lugemised on muutunud hektilisteks. Loetakse ja kui teema väga lugejat ei puuduta, lahkutakse ruttu teistele blogimaadele.
Selles on küll peidus pisike positiivne pool- kõik halvustavad kommentaarid jäävad ära.
Blogides peatuvad püsilugejad siiski kommenteerivad ja on nö "blogitruud".

Sama võib täheldada ka Eesti blogimaastikul. Kommenteerimise arv on vähenenud.

Soomes on mindud isegi "kommentaari jahile", mida ma arvan, Eestis kuigi palju harrastama ei hakata.
Kommentaarijaht on selline, et mingi konkreetse teksti kommenteerijate vahel loositakse välja blogis näidatud auhind. Ja isegi pisikese nänni peale kommenteeritakse palju, rääkimate natuke hinnalisematest kingikestest.
Samuti korraldatakse sealses blogikeskonnas palju muidki loosimisi, ilmselt omale lugejate saamise eesmärgil. Näiteks võiks tuua kasvõi selle blogiloosimise, kus kinkekaarti käis jahtimas 1133 kommenteerijat.
Võtted pole ju blogimaailmas keelatud, need ei tapa kedagi. Kellel mingisugune edevus on...
Isiklik arvamus on, et blogimaailmas selguvad siiski üsna kiiresti need, kes hea ja mõnusa sulesahina teel tuntuks tulevad, need kellele on midagi ütelda; bloginarrid ja lihtsalt tuntuks pürgijad.
Samas eks me kõik oota mingit (soovitavalt kaasamõtlevat) tagasisidet, muud kui GoogleAnalyticsi oma.

Enda blogi kommenteerijatele võin vihjeks öelda seda, et isegi siis, kui sa oled kirjutanud ükskõik missuguse kommentaari, pärast selle teiste silmade eest ära kustutanud, jõuab see emaili teel minuni. Tuli meelde eelmise postituse kommenteerija :).

Ning meenus ka, et kunagi oli üks muigama ajav kirjutis, kus profileeriti kommenteerijaid.
See peab vägagi hästi paika. :). Aga tagasiside on blogide üks oluline ja isegi oodatud komponent.
Teinekord kujuneb neist kommentaaridest välja teksti " magusaim maasikas".

Kuhu usaldaks varuvõtme...

Jätsin jälle võtmed väljapoole!
Naaber andis kella, õnneks see uus, mitte see eelmine, kes mu eelmist unustamist käis meelde tuletamas.
Mis mul viga on? Kuidas ma üldse niiviisi koju sisse lendan, et võtmed uksetaha jäävad?
Dementik, mis dementik! Õnneks pole uks tänavale ja all trepikoda on ka lukustatud.
See on ilmselt nende käepidemeteta uste viga, sest kui keerad võtit ning samal ajal haarad uksest, endal teises käes kompsud, siis lahti tõmmates jäävad võtmed vaateväljast välja. Siis siblid natuke aega postiluugist sisse torgatud ajalehtede ja kirjade otsas, tõmbad ukse kinni ja mis neist võtmetest enam!
Mõtlen mina, et mis juhtub siis, kui ongi vastupidi. Et mina olen ukse taga ja võtmed sees.
Ûks kindel võimalus on hooldusfirmasse helistada, kes üldvõtmega kohale tuleb. Teine on anda ja usaldada kedagi, kes su võtme endale võtaks.
Ema, isa, muud sugulased on kaugel, lapsinimesed kah, kuhu siis panna varuvõti...
Olin juba peaaegu heureka! hüüdmas, kui maandusin jälle maa peale.
Mõtlesin viia varuvõtme tööle oma metallist riietekappi.
Aga.
Tore,tore, kui ma tööpaika pääseksingi töökaaslaste abiga (töö võtmed on ka samas kimbus), siis kapi võti on mul samuti võtmekimbus, mis kodus on! Kas sellel riidekapil varuvõtit üldsegi on, seda ma ei tea.

Kunagi maal vanaema juures lihtne. Kui vanaema hein- või peenramaal oli, pandi võti uksepiida külge naela otsa ja kõik nägid, et kedagi pole kodus. Keegi sisse ei läinud, võõrastest ma mõtlen ja võti naela otsas oli nagu tänapäeva sms - olen kodust ära.
Tänapäeval sama meetodit kasutades ei jõuaks "ahvileivapuugi" ütelda, kui korter tühjaks viidud on.
Ei jäänudki üle muud, kui otsisin oma võtmetele kaelapaela taha ja võtmed kaela. Nagu lastel. :) Varsti algabki kool, siin juba 10.ndal.
(siis... ega ma nendega nüüd 24 h ei käi, aga uksetaha ehk ei unusta, hooldusfirma numbrit hoian igaks juhuks telefonis)

FOTOJAHT/ puhkus

Selle aastase puhkuse jooksul läbisin kokku umbes 900 kilomeetrit Soomet. Sinna ja tagasi, refrääniks kodus pesu pesemine ja siis suund jälle teisele poole Soomet. Vanu ja tuttavaid kohti läbides ja uusi ja seninägematuid leides.
Mis on puhkus?
Ei ole kahte samasugust või õiget definitsiooni, igaühe jaoks on see omasugune.
Minu jaoks? Kindlasti vee äärde pääsemine; suveteatris või kontserdil käik; grillimine ja veini pudelist päästmine; lugemine; mitte kuhugile kiirustamine, maha istumine, lihtsalt aja endast läbi laskmine.
Pildid siinse fotojahi all on kahe kõrviti asetsevate aastate puhkustest.
Need pole teabmis ilusad või kunstilised pildid. Need on lihtsalt puhkuse äärekivid.












(soomlaslik välikemmergu kultuur, aja mahavõtmist :) eks me igaüks peatu ja puhka jalgu ka sellistes situatsioonides)

Puhkuseparatiisi leiad selle lingi kaudu.

9 " lastesõbralikku" toitu, mida lastele ei soovitata anda

"Time´si" internetversioonist leidsin jutu sellest, milliseid lastele reklaamitud "tervislikke" toite ei ole soovitav lastele anda ja miks.

Sellised jutud kutsuvad alati lugema, sest mõned neist on lihtsalt kellegi maailmavaatega seotud ja panevad imestama, teised õnneks konkreetsete väidete tulemid.

Kuna see jutt on tehtud kaupadest, mida võib-olla Eestis ega ka Soomes ei ole, paneb see siiski mõtlema, mida me ise sööme ja lastele anname.
Kui tihti üldse vaatame pakendi taha ja uurime E- jne. sisaldusi ?

Suur osa kiirsnäksidest, mille küljel ilutsevad light või best buy kiri, sisaldavad tegelikult endas rohkesti soola või suhkrut ning lisaks suurel määral säilitusaineid. Aga neid on kerge poeriiulitelt haarata, neid on hea väikese näljaga süüa ning tänu sellele manustame endisse ka palju seda, mida me tegelikult ei vajaks.

Soomes on keelatud nö külgreklaam või õigemini tervislikkuse väited pakenditel (näiteks "...... on kasulik teie tervisele" ), kui antud aineosale pole tehtud konkreetset teaduslikku uurimust.

Käesoleva artikli tooteid reklaamitakse aga kui "teie tervisele kasulikud".

Vaatame siis, milliseid konkreetseid tooteid sealses jutus ei soovitatud lastele anda. Võib-olla avastame ennastki sarnast toodet ostes- vaataks õige järgi, mida ta sisaldab.

1. Kid Cuisine All Star Chicken Breast Nuggets/ pakend sisaldab külmutatud kanapalu, maisi ja pastat, kuid ka rohkesti naatriumit

2. Pepperidge Farm Goldfish Crackers /Cheddar- maitselised kalakujuga küpsised.
Sisaldavad ohtrasti soola!

3. Kudos Chocolate Chip Granola Bars /Müsli-shokolaadi tahvlid. Müsli on ju tervislik, aga kui see on ülesuhkrustatud...

4.Betty Crocker Fruit By The Foot / reklaamitud kui suure c-vitamiini sisaldusega marjamaitselised kommid. Marjadest aga ei ole järgi kui kauge maitse ja lisandiks palju suhkrut.

5. Campbell Soup Cars Souper Shapes Condensed Soup
/laste purgisupp, mida reklaamitakse kui kasulike täisteraviljast makaronidega suppi. Sisaldab aga ka üle soovitatud määra naatriumi.

6. Kraft Scooby-Doo! Macaroni & Cheese Dinner./ Need juustu-makaronid sisaldavad samuti palju naatriumi.

7. Oscar Mayer Lunchables Mini Tacos / tacod, suure soolasisaldusega

8. Sunny Delight smoothie / apelsinijook, mida reklaamitakse rohke C-vitamiini allikana, sisaldades aga 27g suhkrut klaasi kohta

9. Earth's Best Organic Mini Waffles / vahvlid, mis sisaldavad endas rohkesti rasva.

Miks maksab mees-põõsas rohkem kui nais-põõsas?

Töökaaslane vahetab töömaja. Meil on kombeks kõigile, kes pikemalt "staabis" peatuvad, midagi mälestuseks osta ja kuna too on alles omale isikliku maja ja õue saanud, mõtlesime teda põõsa või püsitaimega premeerida.
Algul mõtlesime hõbekuuske, sirelit, karikakraid, türni, liiljaid jne. Lõpuks otsustasime, et ostame kas põõsasmustika või pojengi.
Mõeldud tehtud, naised autosse ja põõsajahile.

Mustika põõsaid leidsime kohe, müüja oli ka helde lahke teavet jagama. Nimelt ärkas meis küsimus, et miks üks põõsas maksab 13.90 ja teine 10.90. Müüja keeras potid meie poole ja ütles, et aga üks on ju Aino ja teine Alvari.
Siis äh?
Mis Aino ja Alvari, mingi sort või?
Ei, mees ja naine. Et nad saaki teeks, peab pere ostma, muidu pisikesi siniseid lapsi ei saa. Müüja teadis rääkida veel, et kodumaiseid mehi olla isegi kahte sorti, Alvar ja Arne, naisi aga ainult üks.
Miks siis mees kallim on ? Kus see loogika on? Kui naisi on vähem, siis peaks ju nemad kallimad olema! Seda müüja ei osanud vastata, neile tulevat need selliste hindadega sisse.
Täielik naispõõsaste diskrimineerimine ma ütleks!
Lõpuks ostsime hoopis pojengi. Ilusa ja valge :)

Spontaansed elu liigutused ja röövimise mõtteid

Sain eile tööl olles mõtte, et läheks käiks õige Helsingis. Elu ei pea kaheks nädalaks valmisplaneeritud olema. Muidugi võib olla ja teatud määral peabki olema, aga midagi võib ka spontaanselt teha.
Helistasin põlvkond nooremale, kes imestades selgitust nõudis, et kuidas kohe nüüd, keset päeva ja niiviisi lähemegi või... Mis seal ikka pikalt mõtelda.
Tunni aja pärast istusime rongis ja mõtlesin edasi. Siin me nüüd oleme- mida siis Helsingis teha...
Kuna see selline suts ja teoks plaan oli, ei mäletanud ma varem väljaotsituid carting kohtade teavet kaasa võtta, aga nüüd avanes paras aeg seal ära käia.
Info pole maailmast kadunud ja mõnedkümmened minutid hiljem istusime juba bussis, kaart käes ja sõrm bussipeatusid lugemas.
Üks tähelepanek, Helsingi ei saa linnaliini bussides maksta pangakaardiga!
Kummaline!
Isegi mitu korda väiksemas linnas saab.
Ning Eestist emigreerunud bussijuht ei teadnud, mis on soome keeles pangakaart, vaid korrutas nagu papakoi, ei saa, ei saa ning raputas väga vilkalt pead, kuid naeratas samal ajal väga sõbralikult.
No mida ei saa? Selle bussiga sinna või mina ei kõlba sõiduks? Koputas lõpuks mu pangakaardile. Siis taipasin, et näe, kah eksind eestlane, äkki teab kohta, kuhu ma minna võiks. Tuhkagi. Kui ma ise poleks sõrmega kaardil järge ajanud, oleks me veel tänagi seal bussis :)
Aga kohale saime.

Karting maksab Soomes, teadmiseks, kes tahab tulevikus ka sinna minna, 10 minutit 20 €.
Röövlid ma ütlen! Kui tahad sõita rohkem, soovitan teha end klubiliikmeks, maksta 10 € aastane liikmemaks ja siis maksab 10 min 12 €.
Ringid tehtud, kesklinnas söömas käidud ja Kampis natuke müüjatädidega raha ja asju vahetatud, suundusime tagasiteele.

Rongis istus meie vastas keskealine tädi. Natuke aega meid uudistanud, alustas ettevaatlikult vestlust ilmast. Siis, et kuhu minek, kust tulek. Ma hakkan ise väga harva võõra inimesega vestlema. Kui, siis selleks peab olema teatud põhjus. Näiteks karjun, et roni alla sealt elektriliinidelt! :).
Põhimõtteliselt ega mul polnud midagi varjata. Aga ma ei taha anda võõrale inimesele endast informatsiooni. Milleks!?
Inimesed on aga väga uudishimulikud, otse neile ütelda, et selle teadmisega ei tee te mitte kui midagi, on piinlik. Seepärast olengi õppinud juttu sujuvalt ühest teemast teisele viima või õigemini endast kaugemale.
Samas mõni ei häbene endast midagi.
Nii sain minagi teada, et tädil on ees nädal puhkust ja tal on kolm last, neist kaks poega, kellest ühel oli äsja leeripäev. Tütar, Elina aga lõpetas sel aastal gümnaasiumi ja nüüd on nad uurinud, kuhu minna reisile. Lähevad järgmisel nädalal Türki, reisile, mis maksab 799.00 € . Tädi rääkis ka, kus ta elab. jne jne. Tädi armastab ehteid ja kiitis minu omi ja seletas kust tema on midagi ostnud. (tal pole neid just vähe) Jne. jne.
Ûtleme, et olen maskeerunud pätt :D, siis paistan välja nagu tavalise inimmassi üks tavaline liige, aga tegelikult ma tahaksin hoopis vargile minna. Mis te arvate, kuhu ma järgmisel nädalal vargile läheks?
Muide, mu juuksurist sõbranna ütles, et ta üldse ei imesta, kui kusagilt välja ilmub, et juuksurid käivad vargil. Nimelt olla nad vägagi teadlikud, mis- kus ja millal kellegi kliendi peres toimub. Inimesed lihtsalt räägivad, küsimata paljastavad oma elu.
Niisiis mõelge kus, mida ja kellele räägite.

/tegelikult ma ikka röövel pole :D/

Söögitegemise planeerimine

Ma pole kunagi eriti söögitegemise fänn olnud. Aga kuna ilma söögita on nälg ja surm, siis peab selle asja lihtsalt ära tegema. Loomulikult ei tee ma iga päev ühte ja sama toitu, proovin leida uusi toite ja maitseelamusi jne., kuid kordan, mingi fanaatik ma ses suhtes ei ole. Toitutegemise tulemused on mul siiski täiesti söödavad.
Kui ma aga juhtun vaatama mõnda kokanduse blogi ja nende kooke ja toite, paneb mind alati teatud määral imestama see tahe teha süüa. Kas tõesti söögi tegemist võib nii palju fännata... Ju siis.

Eile käisin poes ja meenutasin aega, kus poes polnud miskit saada, aga koduvõlurid said sellegi poolest õhtuks toidu lauale. Kunagi ei võinud õhtusööki ette planeerida, sest tehti sellest, mida parasjagu poest kätte käis. Nüüd on hoopis teine aeg. Kaupa kui palju, nimekirjad rahakotivahel pikad...

Isiklikult ma isegi mõnikord planeerin, mida süüa teen, teinekord lähen aga poodi ja mõtlen alles leti ees, mida täna sööks.

Eile ostsin grillkana :) Täitsa ise võtsin kodus kotist välja ja tõstsin lauale ;). Kasutasin kusjuures selleks toiminguks kahte kätt!
Meel ei kipu kohe üldse suvel toitu vaaritama.
Kuidas teete teie.
Kas planeerite oma söögitegemist ette ja kui, siis kui mitmeks päevaks ja kui täpse menüüga?
(võite küll tublid ja planeerimist täis olla, see pole mingi minu haavale soola viskamine :) )

FOTOJAHT/ lind

Kui ma saaksin olla lind...ehh, siis ikka õige mitte see, kel seelikuriideks ei lähe vaja kui ainult 30 cm, vaid ikka õige ja tiibadega, siis ma oleksin...
Jäin mõtlema.
Kes ma siis olla tahaks?
Vares ei, pääsuke ei, luik....võib-olla, paabulind, papakoi, kakk...
Ei teagi, kui ma saaks olla loom, siis tahaks olla must panter, aga näed lind...
Vee või metsa või kodu või ränd...? Täitsa probleem, kaua muneda ka ei tahaks. :D

Nende piltide peal olev samuti mitte.

Kukk oli õnneks aias ja need jaanalinnud kah sest, mõni neist oli täitsa tige. Part aga kippus kõige suuremaks sõbraks.

Teised linnujahil leiad selle lingi tagant.

Just for fun. Otsisin endale abimehe, testi, et selgusele saada, mis lind ma olen ja selle järgi selgus, et ma sobiksin kõige rohkem kakatuuks! Kakatuuks?!?!

Sest ma olen selle testi põhjal: (100%) 1: Cockatoo- fun, energetic, and naughty

(100%) 1: Cockatoo- fun, energetic, and naughty

(100%) 2: Macaw- strong, intelligent, and nice

(100%) 3: Senegal Parrot- misunderstood, agressive, and unique

(86%) 4: Conure- fun, loud, and loving

(86%) 5: Vulture- alone, dangerous, and greedy

(83%) 6: Eagle- loyal, prideful, and strong

(76%) 7: Owl- a loner, quiet, and mysterious

(74%) 8: Swan- gentle, graceful, and smart

(67%) 9: Cockatiel- airheaded, cute, and lovable

(27%) 10: Parakeet- quick, travels in packs, and hyper

Minge jahtige end ka linnuks! :)
Vaatame järgi, kas saame linnurajal koos mõned tiirud teha või lendame eraldi parvedes :)

Milline on hea müügimees?

Mulle meeldivad abivalmis müüjad. Aga teatud piirini.
Nüüd suvel, kui suurem mass end randades ja suvilates varjab, on kaupmehed eriti lahked ja abivalmis. Neil on aega ja neil on kaupa, millest vaja lahti saada ja neil on see ainuke klient, mina, kes uksest sisse astub...

Võtame konkreetse eilse situatsiooni, ühes elektroonikat müüvas poes, kuhu läksin telekat vaatama.
(Siis ses mõttes, et kui ma tahaks omale telekat ja mõtlesin et vaataks üldse, kui mitu raha ma peaks kaasa võtma, et endale selline kandiline asi hankida. Ja ses mõttes, et pidin aega parajaks tegema.)

Astun sisse, tere, tere, noogutan.
Tere- tere noogutavad.
Tuleb supsti abivalmis müüja minu juurde ja küsib, kas võib aidata.
Ûtlen, et võib-olla hetke pärast.

Oletame, et tean mida tahan, siis on hea, kui keegi kohe ostetava kaubani viib, seda tutvustab või ostu sooritada aitab vm.
Oletame, et tean umbkaudselt, mida tahan, on ka hea kui müüja seletab ja asjani viib.
Oletame, et ei tea mida tahan ja vaatan niisama asju, siis ütlen et ehk pärastpoole, kui vajadus tekib ja oletan, et müüja jalga laseb...

Astusin siis telekarivi ette ja hakkasin uurima.
Tuleb järgmine müüja.
"Kas vajate abi?" küsib too.
Tänan abipakkumise eest, aga otsustan enne järgi vaadata, millise aparaadi kohta üldse infot vajan.

Vaatan kaugelt, vaatan lähedalt.
Astub juurde kolmas müüja.
"Kas võin kuidagi aidata?"
Küsin nüüd viisakusest paari teleka kohta, mulle seletatakse ja tehakse ka "selle päeva pakkumine", mis on päris tore, aga telekaga koos ma ikkagi ei kavatse ära minna.
Tänan, ütlen, et mõtlen.
Müüja lahkub.
Enne äraminekut näen ühte elektroonilist mängu ja mõtlen selle kingiks osta. Suundun kassasse maksma.
JA SIIS.
Kassas.
Neljas müüja alustas sellist agressiivset müügipoliitikat, et mul oli tõepoolest raskusi olla viisakas. Sellises kiires rõhuv-suruvas kõneviisis.
"Kas muud ei jäänudki silma, mida osta?"
-" Ei tänan"
" Kas tõesti midagi muud ei soovi? Meil on palju häid hinnapakkumisi."
-"Tänan, ma tean, siiski seekord ei leidnud sobivat"
"Mis teist siis oleks olnud sobiv?"
-"Ma vaatasin telekat, aga mõtlen veel."
"Mis teile siis ei meeldinud?"
-"Hind."
"Millist telekat vaatasite? Kas ma võiks veel kuidagi aidata sobiva leidmisel?"
(müüja, kes mulle telekatest oli seletanud seisis seal kõrval)
-"Tänan ei, ma sain juba asjatundvat abi. Siiski ma käisin alles nö mõtteid selgitamas, mida ma tahan jne."
"Te ütlesite et hind. Millist telekat vaatasite? Kui palju te oleksite valmis maksma teleka eest?"
Mõtlen vaikselt hinna, millega ta nagunii müüa ei saa, või vähemalt selliste omaduste telekat mitte.
"ûtlen summa"
" Teil on kallis maitse, sellise hinnaga jah seda telekat ei saa, aga..."
Enne kui ta järgmist lauset alustab, ütlen, et maitset ma ei vaheta.
"AGA, kui teeks nii, et maksate praegu selle summa, mille olite nõus maksma ja lõpu maksate osades. Saaksite täna kohe teleka kaasa."
"Ma pean enne korralikult järgi mõtlema ja vaatama, mida ma tahan, kas just see mark on see mida ma tahan jne. Tänan, aga ma tõepoolest täna EI osta ühtegi telekat."
"Kuid, me tegime teile hea pakkumise, äkki ikkagi... Selliste omadustega telekas meie hinnaga, vaevalt keegi teine vastavat pakkumist teeb."
"EI, tänan!"

Ma saan aru müüjast, ta oli tõeline sale-man, proovis nii ja naapidi, tulla vastu, leida lahendusi jne. Mõnele kindlasti sobib selline inimene, aga minus tekitas selline agressiivne müük hoopis vasturinnet. Ma ei taha sellist seelikusabast kinnihoidvat võta-võta-võta nüüd ikka üks tükk veel!!! juttu.
Mulle ei sobi selline. Ei on ei.
Müüja peab olema asjatundja, kuulaja, nõustaja, õigel ajal kohal olema ja õigel ajal uttu tõmbama.
Ausalt öeldes tekkis mul jube tahtmine sellele müüjale öelda, et isegi kui ma peaks selle teleka ostma, siis ei osta ma seda teie käest.

Blog.tr huumorinurk

Lisasin oma blogi külge "silmasõbralike" hulka ka oma blog.tr kanali Tiiary.

Hetk hiljem ilmus kastikesse, mis peaks teatama uuemast postitusest, et viimane tekst ilmus 39 aastat tagasi !:D

Inimesed, kirjutage ikka tihemini!

Ei raatsinud ära muuta, võite ise käia vaatamas.

Edit: Veel naeru! Pildikesi Venemaalt :)

Mis on TweetStats?

See postitus on mõeldud Twitteri omanikele, kes tahavad enda ja teiste järgi... "nuhkida" ...oleks vist see õige sõna ;).

Mitmesõnaga- Twitteri väikeses statistikalaboris TweetStats´is saad järgi uurida oma ja teiste (kel avalik profiil) statistikat.
Millal, kui palju, kellaajaliselt ja päevaliselt twitterda(d)b, kuhu ja kust tuldi.

Sama lehekülje teises osas on Tweet Cloud, kus kasutatud sõnad pilvsildistuvad. Sealt võid näha ka näiteks oma viite enimkasutatud sõnaTwitteris.

Minu 5:
read, ma, ja, juba, jaani

(Sain ka teada, et ma pole just suur twitterdaja, ei ole jah. Aga seda kaudu leiab teinekord põnevaid lehekülgi.)

Twitteri moesõnu ka. Trendi osakonnas võib leida Twitteri top trendisõnu.
Sõna suurus näitab tema kasutustihedust.
Niiet väljend- suurus pole oluline, siin ei kehti :):

Today's Twitter TrendCloud

Apollo 11 #ashes #AustraliaWantsJonas British Open BrunoChris #curtis4vma Emmy Goodnight Harry Potter HP6I Love Trey Songz I-75 iPhone #iranelection Jo Whiley Julie MasterchefMichael Jackson #muse Nia Long Peter Andre Phil Ivey Pirates PohTom Watson Trey Songz #usoe Wal-Mart Wendy WilliamsWhich Trey Songz Willis Tower #wordsaftersex

Korjamise mesimagus häving

Kui üldse horoskoope uskuda, siis peaksin ma olema rott, aga mitte kabjaline. Rotid olla need, kes kõike koguvad ja midagi ära ei raatsi visata.
Mingi vana- või uussõna ütleb ju ka, et niikui asja ära viskad, läheb seda homme vaja. Kuidas ma siis saan midagi ära visata, ma ju ei tea veel mida ma homme vajan! ;).
Nii ma panengi igaks juhuks talde topsikesi ja lüpsikukesi, paela jupikesi ja mida- kõike- veel.

Nüüd kui uus kapp kahe ahvatleva sahtliga jälle juures on, otsustasin, aitab! Teen puhastustöö.

Paberimajanduse korrastamine on kõige nürim töö, sealt nagunii ei raatsi midagi ära visata. Või kui, siis ainult mõned lahtikistud ümbrikud.
(hm, milleks ma neid säästsingi??? aaaa, et kui vaja midagi kritseldada või märkmeid kirjutada :D)
Alustasin siis poolsuurtest karpidest, mis hoolikalt, nagu matrjonushkad, on omale üksteise sisse kodu saanud.
Kõrvarõnga väikseid karbikesi oli mitu tükki, äkki võiks nende sisse midagi panna... Mõtlen- mõtlen, mõtlen...mida sinna sisse panna... Ei tulegi kohe meelde, aga iial ei või teada...
Kas ma vajan telefonikarpi? Selles oleks kah hea midagi säilitada... Kaamera karbid, ADSLi karp, mingi karp karp, mille ümber Seppälä karp. Aga kui...
Kaamera karpi ära ei viska, modeemi oma ka mitte, telefoni oma ka mitte. Karp karp ja Seppälä karp ja kõrvarõnga karbikesed-no hard feelings!
Teen julma otsuse, kõike mida ma pole viimase aasta jooksul taga igatsenud, lahkuvad mu majapidamisest.
Pööningul on veel raadio karp ja tooli ümbrise karp, äkki...
Tegelikult ma ei ole ju ainuke, kes asju ära ei raatsi visata. Ega ju?
Äravistud sai suur prügikotitäis asju.
Nüüd on tugev kabjalise tunne :)

Kas küsitluste vastused on ostetavad?

Kui kirjutasin postitust, kus Eesti alles 131:ks õnnelikumaks maaks tunnistati , ärkas minus küsimus, kas küsitluste vastused on ostetavad?
Mitte ei pea silmas seda konkreetset küsitlust, vaid uurimusi jne. millega me aeg-ajalt kokku puutume.

Olen ise mitmel gallupil ja küsitlusel erineval moel osalenud. Telefoni teel, kirja teel, internetis ja tänaval silmast silma.
Kuna järjest vähemselline vastamine inimesi huvitab, on küsitlejatel välja pandud "preemiad" vastamise eest.

Eelmisel aastal Mustamäel Selveri juures seisis küsiteja, kes ukse ees ootavat poega oma laialilaotatud shokolaadikotiga ligemale meelitas. See küsitlus läks rohkem poja /shokolaadihimu/ nõudmisel, kuigi ega mul endalgi pole (aja olemasolul) küsitluste vastu midagi. Vaevapalgaks oli kaks shokolaadi ja küsimused täitsime koos küsitlejaga, kuna küsiti Eesti toodete tarbimist.
Kas need vastused olid adekvaatsed? Niivõrd kuivõrd, oleks poliitiliselt korrektne vastus. Vastasin nii, et kui ma Eestis elaks, siis ma seda ostaksin.
Eriti tore oli muidugi saada sellise Eestit sisaldava küsitluse peale Marsi shokolaadid.

Aga see viis, millega sinu poole pöördutakse, küsitlust alustatakse, see meenutab juba äraostmist tasuta kaubapealsega.

Asjad mida tänavaküsitlustes antakse, helkurid ja pastakad jne. seda äraostmise kategooriat niiväga ei täida, vaevalt keegi nii pastakahimus on, et sellepärast gallupil osaleb. Pean silmas rohkem internetis olevaid küsitlusi.

(Isiklikult ei vasta kunagi mingile küsitlusele asja saamise pärast. Ikka puhtalt uudishimust ja kui aega on, siis miks mitte.)

Kui nüüd vaadata internetis gallupeid tegevaid lehekülgi, kus üks ja teine gallup reklaamib parimat vaevapalka ja arvestades, et kellel tahes aeg limiidiga on, tekib küsimus-
kas kõik vastavad adekvaatselt või on vastamine ainult täpikeste kiire toksimine mistahes kastikesse?

Oskan kirjutada mõne lehekülje näitel.
On lehekülgi, kus küsitluste vastuste eest võid endale punkte teenida ja teenitud punktide eest kaupa osta.
Või siis- vasta ja osale ja võida gallupid.

Kõigepealt reklaam enne küsitlust.

See, mida inimesed tahavad, on saada midagi ilusat, suurt ja tasuta ning kõigepealt sellele ka viidatakse.
Mida teeb siis vastaja, nähes et ta võib osaleda teleka, auto, reisi jne. loosimises, mõlemad pilgutavad ahvatlevalt ridade vahelt ja on peaaegu et käega katsutavad?
Kas ta süveneb küsimustesse või on vaja ruttu- ruttu kastiksed täis toksida, et järgmisesse küsitlusse osalema minna?
Kas me võime oletada, et need vastused, mida pärast analüüsitakse on siis adekvaatsed?

Et te asjast ka visuaalse nägemuse saaksite, siis näiteks siin Soome Parhaat tarjoukset leheküljel võid vastata küsitlustele ja osaleda erinevates loosimistes. Või Mielipidemaailma oma.
Küsitlused pole ka mitte ainult küsitlused, vaid ka kaval kaubamüügi koht. Peidetud reklaami ja osta seda- teist kohad.
Oletame nüüd, et inimene küsitlust täites vihastab järjest lahtihüppavate osta-seda-teist kastikeste peale ja hakkab meelega vastusevariante kuhutahes toksima, kas nende küsitluste vastused on adekvaatsed?
KUI neist gallupitest üldse mingeid analüüse tehaksegi. Kahtlen juba, et kõik on lihtsalt üks suur müügireklaam.

FOTOJAHT/ kõrvuti

Kogu elu kulgeb kõrvuti millegagi, kelleagi, seepärast on päris lihtne leida fotosid, mis selle teema alla käiks. Need pildid on siin üsna hetkevärsked, viimaste nädalate läbi- ja üleelatud momendid ja leiud. Kodus ja võõrsil. :)

Teised jahtijad leiad selle lingi tagant.

Kus elavad kõige õnnelikumad inimesed?

Tihtipeale loeme statistilisi tulemusi ja uurimistöid, mille tulemustesse oleme üldistatuna sattunud.

Kust tulevad sellised tulemused, milles sindki kaudselt analüüsitakse?

Kas ja kui objektiivsed on igasuguste küsitluste küsimused, mille põhjal andmeid analüüsitakse?

Me ei saa ju hakata kahtlustama erinevaid meetmeid, millega küsitluste tulemusi välja arvutaks, selleks on õppinud ja asjatundvad analüütikud.. Samuti pole põhjust hakata kahtlustama inimesi mitteobjektiivsete vastuste andmise eest. Me ikkagi oletame, et vastajad ei reageeri vastates mitte päeva tunnetega, vaid vastavad nö omaelunägemuslikult ja vajadusel üldistades.

Ûldistamine ja statistilistessa andmetesse pääsemine pole aga alati kuigi meeldiv, isegi kaudselt mitte.

Leidsin NEF i (the new economics foundation) poolt avaldatud raporti, kus omavahel võrreldi 143 maad eluga rahulolu, eluea ja ökoloogilise jalajälje põhjal ning seati need nö paremusjärjekorda.

Või täpsem oleks öelda - õnnelikkuma staatuse järjekorda.

Happy Planet Index 2.0 (HPI) põhjal jäi Eesti 143st maast 131 kohale.

20 õnnelikumat maad olid aga järgmised:

1. Costa Rica

2. Dominikaani Vabariik

3. Jamaika

4. Guatemala

5. Vietnam

6. Kolumbia

7. Kuuba

8. El Salvador

9. Brasiilia

10. Honduras

11. Nicaragua

12. Egiptus

13. Saudi-Araabia

14. Filipiinid

15. Argentiina

16. Indoneesia

17. Phutan

18. Panama

19. Laos

20. Hiina

Miks jäi Eesti alles 131 kohale?
Loeme lahti selle raporti tulemusi.

Keskmine eluiga on fakt, mida paljalt vastust andes muuta ei saa ja selles analüüsis kasutati kõikide maade kohal 2007/08 aasta andmeid.

Eestlaste keskmine eluiga oli 71,2 a.

Kõige kõrgem eluiga oli Jaapanis 82,3a ja Hong Kongis 81,9 a; madalaimad Zambias, Zimbabwes, Angoolas ja Sierra Leones 42 a.

Mida sisaldas endas õnnelikkus ja eluga rahulolu?

Kokkuvõtlik küsimus, millele vastust taheti leida oli selline: kuidas olete rahul oma elu kui tervikuga praegusel ajal.

Sisaldades endas täpsustavaid küsimusi nimese hea- ja rahulolu kohta: olmest, tööst, palgast, sotsiaalvõrgustiku olemasolust, peresuhetest, haridusest jne.

0-10 hinnatavas skaalas sai Eesti tulemuseks 5,6.

Kõrgeima Costa Rica 8,5; madalaima Tansaania 2,4.

Ökoloogilist jalajälge väljaarvutamise meetodi või mõõtmise põhimõtteks oli see, et igal inimesel on õigus saada sama suur osa planeedi loodusressursidest ja arvutustulemus oli nö "globaalne hektar”.

Arvestati inimese mõju planeedile: energiakulutust, taaskasutust, keskonnakaitset jne.

Eesti ökoloogiline jalajälg on 6,4 globaalset hektarit, kui taas paremate tulemused annavad 0,5 Haitile ,Congole ja halvima Luxemburg 10,2

Kõik need kolm tegurit kokku andsid Eestile tulemuseks 26,4 ja 131 koha.

Vaatame ja võrdleme Eesti naaberriike.

Soome on kohal 59, Leedu 86, Läti 101, Venemaa 108.

Vaadates maailma elanikkonna tervikuna, siis keskmine eluiga on vaid 68,3 aastat, elu rahulolu on ainult 6.1 ja oleme ületanud meie ökoloogilised piirid, keskmine jalajälg 2,4 GHA. Me elame nagu meil oleks kolm maakera, öeldi rapordis.

Mida annab minule selline raport? Kas me peame nüüd õppima midagi nn ”kuld koha” võitnud Costa Ricalt?

Kas me peame eeskujuks võtma riiki, kus peaaegu 10 protsenti elanikkonnast peab toime tulema alla 2 $ päevas või kus puhas vesi ja täiskasvanute kirjaoskus on vaata et universaalne? Või siiski, sest peaaegu 99 protsenti oma energiast tuleb neil taastuvatest energiaallikatest.

Mõtlen ka, kas Eesti on tõesti nii vaene, rahulolematu ja keskkonna suhtes hoolimatu?

Praegu on Eesti jah, masendust ja töötust täis, mis kindlasti ka seda küsitlust on adekvaatselt mõjutanud ning kui kõik elaksid loodussäästlikud ei vajataks selliseid ” Teeme ära” jne. aktsioone, rääkimata muust keskkonnasäästlikusest.

Siiski olen ma natuke skeptiline nende analüüsi tulemuste ja paremusjärjestikkude suhtes.

Kõigil on midagi parandada, maapealet paratiisi pole. Rikkad maad pole õnnelikud, vaesed on natuke õnnelikumad. Aga seda teab meist vist igaüks ilma igasuguse raportitagi.

Raport ongi ehk mõeldud selleks, et äratada tähelepanu, millest koosneb inimkonna heaolu ja õnnelikkus, millised faktorid mõjutavad õnnelikkust ja millises suunas peaksime liikuma. Kes meist ei tahaks olla õnnelik!

Aastaks 2050 on seatud isegi eesmärgid- elatakse keskmiselt 87 aastaseks, rahulolu on vähemalt 8,0 ja ökoloogiline jalajälg 1,7.

Kas mina ise saan midagi ära teha, kaasa aidata? Proovin nii vanaks elada, täiesti reaalne, kui just surm varem ei tule :)
Kulutada vähem, tarbida oskuslikult ja elada õnnelikumalt... Küll on analüütikutel kerge sellist retsepti anda, aga mingil määral saan kaasa aidata küll, vist.

Siit leiad ka küsimustiku oma isikliku HPI kalkuleerimiseks.

Pilt siit

Kui palju peaks maksma, et saada korralik mööbel?

Olin seda vitriini omale juba pool aastat vaatamas käinud ja oodanud, et ehk ükspäev saab ta hind mu rahakotisõbralikuks.
Eelmisel nädalal nad pilgutasid teineteisele juba silma ja enam ma ei oodanud, tellisin ära või õigemini käisin laos järgi.
Mis selgus, veri veab kodumaal tehtud mööbli suunas. Järelikult olen toetanud kodumaist mööblitööstust. Tubli mina, aga...

Rõõm läks jälle hapuks.
Ûhel ristpea kruvil puudus pea pealt rist , oli teine ilma igasuguse põikpeata (kruvisid oli pakis täpselt nii palju kui vaja läheb, ühtegi ülemäärast ka polnud). Kapi ülemine plaat oli täkkega ja kapi uste reguleerimine jätsin lihtsalt pooleli, sest mõistus jooksis kinni. Reguleeri nii või naa, otseks ma neid ei saa. Asi on ilmselt minus või põrandas või võta sa kinni milles. Tige olen.

Mõtlesin, et kui ma kapi eest ikka mitu raha maksan ja ei osta seda mingist pilipali kauplusest, siis saan väljamakstud raha eest ka korraliku asja. Et oleks nagu uus ja ilus ja et käepidemed ka ei loksuks , aga ei. Ikka jookse kruvi järele või topi kruviauku miskit, et käepidemed ei logiseks või... Eh, tige olen. Kui palju peab maksma, et saada korralik mööbel?

Edit: sahtleid pole võimalik korralikult kokku kruvida, sest kruvid lihtsalt keeravad sees ringi!
Ma pole isegi enam tige vaid nördinud :(. Häbi häbi Eesti mööblitegija!

FOTOJAHT/ vesi

Ilma selleta poleks elu.
Vajalik, ohtlik, rõõmustav, kurvastav. Seda neljatähelist sõna võib öelda mitmetes hääletoonides.

Soome järvi nautides. Tilgast algab ookean, järv ka.
Pildi paremaks vaatamiseks kliki pildile.

Teiste vesised hetked leiad siit.











Sellel viimasel pildil on tantsiv purskkaevupere. Muusika mängib ja purskkaevude vesi tantsib muusika saatel. Millegipärast video ei lasknud end salvestada. Öh. Ja mina veel filmisin käsi krampis.
Maailm on ikka ebaõiglane! Ja ega ma kindel pole, et viga minus ei peitu ;).

Vaata millise kuulsusega oled Sina sarnane

Leidsin sellise  koha, kus enda pilti sisestades saad teada, milliste kuulsustega ja kui suure % sarnane oled.
Ilmselt on mõni teine selle juba ammu avastanud, aga mina tegin nüüd.
Tore asi, eriti kui saad teada, et oled:

Krista Alleniga 80%
Susanna Hoff´si, Elizabeth Hurley ja Renee Zellwegeriga 78%
Ahley Joddiga 75%
Howie Day`ga 70%
Clint Eastwoodiga ja Michael Douglasega 66% sarnane.
:D
(kurbusega pean teatama, et isegi kõige kottpimedamal ajal ei saa minust Krista Allenit.
Isegi kui ma väga tahaks, sest no mõelge ikka, kesse ei tahaks George Clooney´ga käia, kasvõi natukenegi, kasvõi kottpimedal ajal :) )

Seal leheküljel võid teha sinu ja su teisikutest kollazi (kuulsuste suhu võid kirjutada ka kommentaare :)) ja postida selle kas blogisse või Orkutisse (läheb spamina kohale ja heakskiidu järgi hüppab scrapbooki), vm.
Võid selle lihtsalt enda teada ka jätta :)
Võib proovida mitme pildiga. (ma proovisin kahe erinevaga )

Selle lingi kaudu võite ise proovi teha,
enne peab registreerima end MyHeritage.com. Profiili võib teha avaliku või kinnise.

Seal saab ka proovida kelle nägu on sinu lapsed, rohkem isa või ema moodi ja
vaadata kuidas muutud oma kuulsuseks (morfi all)
jne.

Soovitav on lisada otsepilt.

Lõbusat mängimist! :)