Viimaseid avalikke ülestunnistusi

 Tik-tak-tik- tak viimased tunnid seda aastat.
Mäletate, siis minuealised ;), kui teil koolis paluti kirjutada, millisena kujutate ette aastat 2000?
Ja me kirjutasime, et lendame autodega tänavatel ja mehed kannavad võrdselt naistega seelikuid või käime kõik hõbedastes kombekatega jne.
Paari tunni pärast algab aasta 2010.

Jama, ikka peab mõtlema, et mida selga panna ja autoga peab valgusfoori taga ootama.
Isegi bussid ei lenda.


Kõik lehed teevad aasta sündmustest kokkuvõtteid ja ma ei hakka oma sündmuste pingerida kirjutama, aga ...

Et kõik ilusasti ära rääkida, 

võtame nüüd kõik ilusasti ringi,
istume toolidele ja  võtame kätest kinni.

Tere, mina olen Tiia ja minuga juhtus  sellel aastal  selline asi...:)

 Järgneb rubriik viimaseid  avalikke ülestunnistusi.

Kuna aasta lõpp peab olema lõbus, siis viimasel tööpäeval naersime töökaaslastega oma eelmise aasta "ajukomistuste" peale.
Algas see tegelikult sellest, et töökaaslane tunnistas, kuidas ta eelmisel õhtul telekat vaadates oleks peaaegu shoki saanud. Vaatab telekat ja kohendab kraed. Käsi tunneb, et kaelal on mõned harvad juuksekarvad. "Aaaa, nüüd mul on mingi haigus! Mida!?, mu juuksed on välja langenud", oli ta esimene mõte. Tõmbab käega  üle kaela- jah ainult mõned juuksed on alles. Läheb siis ebakindlalt peegli ette ja vaatab- ta oli  juuksed krunnina pea peale tõstnud. Kuid ta absoluutselt  ei mäletanud,  et oli seda teinud.
:)

Pole siin midagi, nüüd tunnistas teine töökaaslane, kuidas ta jalgrattaga kaubanduskeskuse peauksest sisse sõitis. Sõidab tema rahulikult rattaga üle sõidutee, inimesed kõnnivad samas suunas kuhu temagi läheb, kõik lähevad samas suunas ja nii ... sõitiski ta  rahulikus kõndimise tempos koos massiga  otse  peauksest sisse. "Ärkab" selle peale, kui tunneb, et on väga hea  sõita, tee pole enam konarlik ja vaatab, et  on  rattaseljas päris kaugele jõudnud :)

Mina tundsin end päris normaalsena nende hulgas!

Kuigi töökaaslased nõudsid, et ma midagi ülesse tunnistaksin, siis sel aastal polnud mul muud ülesse tunnistada kui see, et ma olen prillide kandmisega juba päris ära harjunud ja ühel hommikul proovisin isegi läbi prillide ripsmeid värvida.  Ja pajalapid leidsin ka külmikust. Ja keegi pakkus mulle last ilmselt müüa.

Muidu läheb meil hästi :)!

Head algavat 2010 aastat!

Uute tegudeni, naerdes ja naeratades!

Kalender blogidest 2009

 Blogide kalender 2009

Eelmises postituses oma aastat kokku võttes vihjasin, et teen blogidest kalendri. Kuna see polnudki nii lihtne, sest oli väga raske valida ainult ühte blogi kuu alla, kuigi tahtmine  oleks olnud valida mitu. Selline see siis lõpuks välja tuli. :)

Blogikalendrisse 2009 otsin 12 blogi+pidajat ja paigutan nad teatud kuu alla, põhjendades miks nii tegin, miks just nemad on teatud kuu nägu.


Ja kui keegi soovib, võib selle idee enda jaoks  meemina kopeerida.

Niiet, Sina, kes Sa end siit blogikalendrist  leiad või muidu meelsasti meemides kaasa lööd, tee sama kui mina. 
Lingita 12 kuud ja 12 blogi blogikalendriks.
On soovitav teatada lingitatud blogiomanikule, et temast räägitaks ja viidata kellelt meemi/idee said/ leidsid. :)
Läks lahti :)!

1. Jaanuar

Selle kuu alla paigutaks blogi,  kes alles lähiaegadel on tulnud mu silmadesse. Keegi uus nagu uus aasta ikka  ja äratanud positiivset huvi. Ja selleks on blogi:
Mina ja mu maailm

2. Veebruar.

Kui saaks ennast valida, oleks ma veebruar, minu arust vaikseim kuu aastas, kus mittekuimidagi ei juhtu. Täpselt nagu minu elu praegu :)

Ennast siia aga ei vali, vaid lingitan samasuguse teemapuuduse probleemiga maadleva blogipidaja.  Lingitatud blogipidaja ei tohi nüüd ehmuda!
Küsimus e i  ole selles, et tema oleks mittekuimidagi, vastupidi! Aga ta äsja kirjutas, et pole millestki kirjutada, et on igav :) :)
Minu elu pisiasjad, anname sulle kirjutamisainet :) Meemile!

3. Märts

Märts on siinmaal ilus aeg, on lund, on juba valgust, on kevade ootust, positiivne kuu.
Nii nagu ka see blogi

Osaline, sina oled märts minu jaoks, sa oled puhas rõõm.

4. Aprill

Aprill on naljakuu ja aeg läheb lennates. Niisiis võiks kellegi väga lennuka ja huumoriga blogi siia lingitada.
Yleislääkäri, ma olen su kindel fänn.
Samas ma ei tea, kas ma julgeks su kabineti ukse taga istuda... äkki kirjutad  ühe loo patsient X:st :) :)
Palju õnne tänase päeva puhul ka!

5. Mai

Kevad.
Hing õitseb. Ootus.
Oled valmis milleksi heaks.
Selle kuu alla paigutan nö aatelise blogi, mis toetab ja reklaamib midagi head. Uus ja tore blogi sellel aastal.
Head Eesti Asjad.

6.Juuni

Kõik on õige. Õige roheline, lõhnad oeh!, värskus, uus ja kordumatu.  Suur soe on saabunud, jaanipäevatule ja oodatud olevikuga.

See on ajaarvamise meridiaani kuu.
Selle kuu  alla sobib kõige paremini
Rain

7.Juuli

SUVI, kõikide oma suurte tähtedega, lühike aga oodatud. On puhkuste kuu, kus ollakse rannaroosad ja rõõmsad. Kus iga päev sünnib  ilusa ja toredana, hetkena ajalukku.

 Juuli alla lingitan  namstoopi oma fantastiliste hetkejäädvustustega.

8. August

August on viljakas. Saagirikas. Viljapõldude koristuslõhnadega, õuntega, tumedate öödega, nahkhiire lennuga, see on mitmetahuline suve epiloog.
Augusti alla lingitan Ulmeguru. Tema blogi on täis avastusi nagu kõige pimedama augusti öö taevas. Tema blogis lõhnab läbimõeldus nagu valmimas viljapõllus terane süda.

9. September

Õhus on nukrust, aga samas värvikust, elukaart, jõudu vastu hakata talvele, et siis kevadel jälle naeratada. Nii on minu jaoks ka blogi

Eestlanna elu.

Tugev kallistus Sulle siitpoolt!

10. Oktoober

Oktoober toob mulle meelde kottpimeduse lühikeseks jäävate päevadega, kus tahad sooja teki alla minna ja lugeda.
Midagi head lugemiseks siis.

Hundi ulg, sa oled mu blogilemmik mees :)  Sinus on nii palju elukogemust ja väärikust, Sind on hea lugeda. Sa oled gravitatsioonisuunaga- tõde.

11. November

Kole kuu, kus toast välja saamiseks pead end sundima. Samas võiks  lugeda midagi head ja naljakat, et end elusana tunda.
Minu püsilemmik on pikalt olnud juba Kontorihuumori blogi.
Sellises kollektiivis oleks huvitav töötada :)

12. Detsember

Detsember on kodu ja lapsed. Jõulud ja askeldused. Kodused rõõmud tõusevad esile. Ûhes olemine, koos tegemine.
Krista, Sina oma perega oled just õige selle kuu alla.

Ilusat uut aastat teile, kes te end siit blogikalendrist leidsite ja kõigile teistele ka!

Milline näeb välja Sinu Blogikalender 2009?

Minu BLOGIAASTA 2009

Vanu kalendreid on hea sirvida, mida sai tehtud sel ja sel kuul, kus käidud, mida pidi meeles pidama jne. jne. Kohevarsti tõmbab  aasta hõlmad kinni ja kaob minevikku.
Ka blogiaastat on  tore takkajärgi vaadata. On seegi sisaldanud isiklikke ja teiste kordaminekuid.
Esiteks teen  traditsioonilise postituse.
Lingitan oma iga kuu esimese blogipostituse oma aastakalendrisse.
Teiseks teen  Blogikalendri 2009 teistest blogidest. Aga üks asi korraga.

MINU BLOGIAASTA 2009

Jaanuar "Uue aasta lubadus"

Veebruar "Ettekujutus blogijast ja mis värvi on blogindus"

Märts " FOTOJAHT/ Vaade aknast välja"

Aprill " Esimene aprill ajakirjanduses"
 
Mai "2 aastane Mensa liikmeks"

Juuni "Milliseid kinke õpetajad armastavad"

Juuli "Vaata millise kuulsusega oled sina sarnane"

August "FOTOJAHT/ palju"

September "10. Blogi-intervjuu Avastame blogipidajat"

Oktoober "Millal läheb meest  vaja"

November "Mis sa teeksid kui leiaksid kotitäie raha"

Detsember "Minu elu viimane päev"

Minu blogi külastas aastal 2009 Google Analyticsi andmetel (1.1- 26.12.09) :
93 036 külastajat! OI, see on ju päris suur number.

Kokku tegin aastas 232  postitust.
 Kõige vähem kirjutasin märtsis (11 postitust).

Uusi külastajaid oli 57, 56%

Kõige huvitavamad olid minu jaoks intervjuud. Tegin teadlikult detsembris pausi ja vaatame, äkki mõni intervjuu ilmub järgmisel aastal.
Need kellelt pole miskit küsitud, palun mitte pahandada. Kõigilt ma nagunii ei küsi ja mõned on ka keeldunud. Ennekõike peab see intervjueeritav  minu jaoks huvitav olema. Olen jah egoistlik.
Nii et need, kes küsimused on saanud, võiksid ikkagi need ära vastata, üks intervjuu on mul küsimustega salvestatud ja ootab luba avaldamiseks ning lisavastuseid ;)

Peamised otsingsõnad olid:
seagripi sümptomid; iq test tasuta; unenägude seletaja; tiiauspaikka; jõulukingi ideed; tööavaldus; triipkood; sammumõõtja; internetikiiruse mõõtmine; millala sa sured; millal ma suren; ip aadress; sinu nimi hiina keeles; mis tähendab lol; jõulukingi ideed; nimedepäevad; sa oled eestlane .

IQ testi otsitakse viimasel ajal kohe päris palju, on mingi uus cv süsteem kuskil, kus selle tulemus kirjas peab olema või? Või miks inimesed end testivad?

Aga leidus ka  kummalisi otsingsõnu.
Mõned näited:
ma soovin 20.09.2009 00:24; kassikostüüm; beer as shaped this beatiful body; estobuntu; sukkpüksid meestele; energiavampiirlus; mahvia 2009 kondoom, fakiiri vaip; eesti naise õnn; alasti spa vannis; dildo valmistamine; ebausk vihmavari; vanaema põletamine krematooriumis; endised kaksikõed baleriinid;  jõehobu elutoas; müüa relvakapp; salatkikastme lõikur jne.

Huvitav oli ka Blogilehte teha. Järgmisel aastal uue hooga. Aitäh lugejatele!

Mis mulle ei meeldinud: et Blog.tr.ee all ilmub nüüd kõiksugu lehti ja twittereid ning et üks usuhull toksib end iga päev 10 postitusega esiritta.

Jutt tuli päris  pikk, teen uue postituse blogide kalendrist 2009, kuhu otsin 12 blogi  12 kuu alla, põhjendades, miks just nemad kõige paremini sinna kuuluvad. Niiet oota ja vaata, kas sindki alasti kistakse :)...
Umbes nagu Cosmopolitani meeste kalenderis ;)

FOTOJAHT/ kink

Head ja paremat teile kõigile :)!

Minu jõulud mööduvad kõige kallimate seltsis, suure söömise ja laisklemise ja mängimise ja koosolemise tähe all. Ja see on ütlemata vahva aeg!
Kingid.  Jõuluvana nägin ka, kui aknast välja vaatasin, seisis foori taga ja rääkis telefoniga :)
Meile tõi ta mu poolemeetrise kuuse alla igasugu asju, neid mida sooviti, aga ka selliseid kinke, mida ei uskunud mittekunagi saavat  :D.
Otsutasime põlvkond nooremaga, et teeme natuke kavalust, teisele põlvkondlasele, kes kingimaias on.
Ja kuna tal oli ainult ja ainult üks soov, et see kindlasti täide läheks, siis me ei saanud ju seda kohe paljastada, et see täitubki.
Tui meelde Priit ja tema üks kingipakkimine ja  nii ka meil sündis kaval mõte. ;)
Operatsioon karu :)

Armast jõuluaega teile kõigile!

Kingijahil fotojahtijad on selle lingi taga.

Häid jõule blogipidajad ja lugejad!

Oh seda kallist aega! võiks täna hüüda.
Mitmes mõttes.
Rõõmu ja imestusega.

Aitäh Sulle lugeja ja blogipidaja, kes tulid oma kallist aega siia jagama.
Võib-olla Sa midagi leidsidki. Võib olla ei.
Minu kaunis kummardus ka mu püsilugejatele, kes te seda blogirada ei lase bitimaailmas rohtu kasvada.
Häid pühi!

Osta or not to osta

Käisin viimaseid asju jõuluks ostmas. Üks kink veel, siis on kõik valmis.

/valetan, ühele meesinimesele kellel on kõik olemas, mida mina võiksin anda, on kink tegemata. Hm... Miks meestele on raske kinki teha? Miks nad ei taha midagi asja, vaid ainult sügavalt silma vaadata... ;D/

Aga tähelepanekuid ostulettidelt.


Kuused. Kuused maksavad keskmiselt 10-30€ tükk, oleneb pikkusest. Ta kasvab 10 euroseks... 1,5 m pikkuseks, kui mitu aastat? Ma ei teagi 10 või rohkem? Ja siis tuleb ta oma tee lõpuni ühe peo pärast, kaheks nädalaks, et juua linna kraanivett ja surra, soojas toas, okkatult. Mõttetu ju.
Samas võiks küsida, et milleks need puud siis kasvad, kui neid ei saeta. Mõned ongi ju selleks kasvatatatud nagu kalkunid või kanad, kes munevad rahva kõhurõõmu nimel kogu elu ja lõpuks leiavad oma luud kanasupis...
Hm, põhimõtteliselt, me kõik elame et surra.
Ja tähtis on see, mida me enne seda oleme teinud. Andnud mune ja tootnud hapniku, olnud sõbralikud ja teinud siin maapeal midagi head.

Nüüd jõuame kuuseeheteni.

Neid müüakse täna juba -50% allahindlusega. Ja järgi on jäänud sellised, mida isegi tasuta koju ei tahaks. Viltused, halvasti liimitud, inetud. Vabandan, aga ma julgen nii väita näiteks jõulumoori kohta, kellel üks silm on kõrgemal kui teine ja kleit liimitud selga nii nagu tuleks ta kiiruga jõuluvana juurest strippi tegemast. Miks sisseostjad neid üldse kokku ostavad, see on ju kabanduslik prügi!! Kaubanduslik mõrv, ma ütleks isegi.

Ja siis ohkan nende ilusate käsitisi tehtud kaunistuste kohal, mis poes on teineteise kõrval armsas jõuluses värvigammas. Ûks linik kaunim kui teine, ehted, kaunistused, jõuluhiirekesed punaste mütsikestega. Kõik kokku selline armas jõulu. Perfect!

Ostad siis koju selle pisikese armsa jõuluhiirekese, kes seal kaupluses on teiste hulgas su südame võitnud.
Tood ta koju.
Võtad ta välja oma pisikesse jõulusse, kus on 1 linik ja kõrgel jõulused kardinad, natuke jõuluvärki siin-seal ja see hiir su suures kodus tundub lihtsalt ühe punase mütsiga rotina, orvuna, kes tahaks sugulaste juurde tagasi...
Pilt sealt.

FOTOJAHT/ pisike ja punane

Pildiseeria: Punased rõõmud


Selline pisike kleepuv nelinurk viib kellegini sooja tervituse.
 Nii lihtne on teha rõõmu.


Ma olen võimalikult palju proovinud käsitisi kaarte kirjutada ja traditsiooniliselt neid post kaudu saata, kuigi üks kurb tõsiasi on see, et  saajaid jääb iga aasta vähemaks. Lihtsalt saatusel on sellised poosid...  : /

Talvel sööme sügise ja suve rõõme.

Oi, kuidas mulle marjad meeldivad ja maitsevad! Jäätised peavad ka olema marjadega ja soovitavalt pohlade või jõhvikatega. Mmmm... Raputame natuke tuhksuhkrut neile pähe ja pistame suhu... :)

Ja viimane.
Minu roosid.

Nad ootasid mu ära kui ma neid oktoobris õitsemas nägin. Esimene lumi tuli paari päeva pärast. Nüüd on nad mul aknal oma punases unes :)
Rõõme Sullegi!




Teised pisikest ja punast jahtimas.

17.12 kell 17.00

Te ainult vaadake milline loodus!   Täna 17.12 kell 17 ja mõned minutid üle.
Külma oli täpselt -17,4 kraadi, lumepuhurid puhusid ja kaks poissi, üks lumelaual, teine bladedel ei lubanud enne kella kaheksat mäelt lahkuda.
Ja neid suuskadega ja laudadega inimesi tuli ja tuli ja tuli, nagu ristiretkele :)
Aadress, nimi, pilt kaardile ja mäele.
Läks lahti!

Te ei kujuta ette millise ootuse lõpp see oli! Messilä on lahti. Jeee!

FOTOJAHT/ autoportree

Vol 1.
 Sellest ajast, kui ma nägin välja selline, noor ilus ja roosa, igavesti lahedas kärus, must-valgel pildil, on igasugu asju juhtunud.

(Vabandan ette. Pildi autor pole mina, vaid ilmselt sugulane, tõenäoliselt ema. Kuid ma ise oma roosade kätukesega skannerdasin selle pildi ;) ).

 Siis ei olnud praeguseid toredaid programme ja digikaameraid. Olid pimikud ja punased lambid, oli põnevus, milline pilt tuleb ja kas õnnestub.
Nüüdseks on sest saanud exdream- fotograafia, aga  selliseid asjaarmastajad on uskumatult palju, kes vanade aparaatidega pilte teevad ja punaste lampide all, ei mitte tänaval!, oma tegusi tallendavad.

Tänapäeval võid  igasugu toredaid programme kasutada ja enda pildi kasvõi ruudukeste taha peita, vesimaalinguks või Marge Simpsoniks teha :)

                
 Kuna  mullegi must-valge meeldib , siis...so not :)
Tänapäevalikult siis selline. Mõtlen, mõtlen, mõtlen  mitu päeva vana pilt see on... saan 15.
Novembris olin ma siis selline.
Tegelikult mulle ei meeldi pildistatud olla, no kohe üldse ei meeldi.
Vastupidi väiksena võis mind peaaegu igale pildile hiilimas näha :).
Sorry, ma tean et te ei kujutanud mind sellisena ette, olen süüdi! :D


Pilt on eemaldatud, sest mul polnud kavaski end pikemaks ajaks eksponeeritavaks jätta.
vabandan.
jätsin selle veel orkuti konto alla :)

Vol 2.
Kui  värvilisse maailma siirduda, siis sellel pildil on ühes siinses kunstigaleriis jäädvustatud pilt.
See oli umbes 1,5 x 2 m suurune portree,  mis tehtud  värvipliiatsitega, tehnikas, mis koosneb külg-külje kõrvale veetud väikestest joontest.
Kahjuks õige efekti ja tunde saab siiski kohapeal. Aga see oli tõeline silmaelamus!

Vol 3
Vist iga mehe unistus.... Auto ma mõtlen :)

Teised fotojahtijad leiad selle lingi tagant.

Surprise!

Ostsin piparkoogitaigna, et lõpuks ometi tubli olla ja ise ka mõned präänikud väänata.
Jätsin meelega külmikusse sulama, et siis pärast päevast kingiotsimise tseremooniat tööga pihta hakata.
Tulen koju, võtan piparkoogivormid välja, ahjuplaatidele panen küpsetuspaberid valmis, taignarulli ja jahu tõstan  ka käepärast, koristan laua puhtaks, panen ahju juba kergelt kuumenema, avan külmakapi ukse ja
ja
ja
vastu vaatab selline pilt.

500g taignast on järgi jäänud mingi habras mälestus!!!
Hüüan tähthaaval ja rõhutatult tuttavat nime.
Hetk hiljem kostub teisest toast kuratlik naer ja: "Aga ma olen ju kogu aeg rääkinud, et mulle maitseb taigen palju rohkem kui küpsised! Ma jätsin sulle  ka natuke."
Hm, ikkagi 500g piprakoogitaigent!

Kuuseehtimise traditsioonid

Eile ehtisin kuuske. Nii kõrget, et viie astmelise redeli pealt ei ulatanud kuuseltatva tähte panema.
Koos teise ehtijaga otsustasime, et kuusk tuleb ehtijate nägu, mitte selline - "aga nii on ju iga aasta tehtud".
Riputasime  erineva suurusega punaseid õunu täis ja lisasime tuled. Ilus tuli.
Igal aastal on kuusele kõikvõimalikud tilu-lilud külge riputatud, katkirebitud ja rebimata karra juppe täis visatud ja  seitset erinevat värvi pallikesttäis tipitud. Loomulikult ka nii võib.
Ehtijate maitse on ka... erinev. Minule meeldib selline lihtne, teistele võib-olla mitte.
Traditsioonide varbale on aga ikakgi kõhe astuda.

Mäletan oma  lapsepõlve ilusaid kuuseehteid, mis millegipärast alati kuuse latvaossa pandi...
Sellist jääpurika taolisi, mis olid kullatud ja sees oli tal roosa süvend.  Ja suurt punast palli, mille peal valged täpid ning mingi jänes vist, mis klõpsuga kinni pandi. Ja kuusel pidid olema õiged küünlad. Ja kulda ja  karda. Kuldne, kuldne, kuldne.... Oh, see oli siis ilus!

Seejärel  tulid meie koju laste ehitud kuused, konarlikult kokkukleebitud paberketide ja inglitega ning paari isetehtud punaset lõngast päkapikuga. Ning jälle kulda ja karda pidi olema, siis oli kuusk tõeliselt ilus...
Aga see oli lastele vajalik, neile meeldis nii ja kuuse ehtimine on tähtis jõulutraditsioon. Nii pidigi olema.
Nüüd on mu kuusk, kuigi viimasel ajal olen siirdunud rohkem okstele, muutnud rohkem elegantselt üksluisemaks. Ikka kas kahte erinevat värvi pallikestega või siis ühevärviliste pallikestega.
Kuld ja kard on jäänud vaateakendel.
Maitsed muutuvad, traditsioone võib ka muuta.
Aga roose ja üleni sinist kuuske kokku sobitada, vot jah, selle maitsepuhul pean ma paar korda neelatama.
Ja  kuuse üle, mis pildil, selle üle pean ma ka veel mõtlema.Iseenesest ju nutikas :).
vaata pildilt ja lingilt Mountain Dew kuuske.

Kes esimesena kivi viskab...

Kes esimesena kivi viskab...
Kes ees see mees...
Sealt kus tuul puhub jne. jne.
Kõiki neid ütlusi võib seostada ka kommenteerimisega. Kommenteerimisega blogides, foorumites, ajalehtede kommentaariumites jne.
Nii naljaks kui see ka pole, aga kommenteerimise tooni ja suuna määravad paar esimest kommenteerijat.
Neist algab kõik. Ja mõnikord on lausa uskumatu vaadata, kuhu suunas kommenteerimine läheb. Ja siis loed uuesti teksti ja mõtled, et kuidas on võimalik, mis see üldse asjasse puutub, miks see nii imelikus suunas läheb!?
Lausa nii imelikku rada, et see absoluutselt ei puuduta teksti. Kas keegi tahab lihtsalt  väljenduskasti ja tähelepanu?
Ning muud, kes ei viitsi teksti läbi lugeda, arvavad, et jutt käibki "kaktustest" mitte "roosidest" ja karjuvad kambatundega kaasa.

See et kommenteerijad teistele kommenteerijatele kommentaare kirjutavad  pole üldse uudis, see on dialoog, aga et ka 10:s, kes seal kommentaariumis sõna võtab, kommenteerib esimese moodi, see paneb imestama.
  Karjatunne?

to: arvaja
re: arvaja to: lugeja
to: lugeja re: arvaja
sina: to lugejale to arvajale to....jne

Ou jee...

/ei pea silmas ühtegi oma blogi juttu/

Kellel on õigus kristlikele pühadele?

Himu- usklikud võivad nüüd kohe kuhugile mujale lugema minna, see jutt ei ole usuvastane ega usku pooldav. See jutt on lihtsalt mõttemõlgutus.

Olen mõelnud pühade peale. Me ise võib-olla ei teadvustagi  kui palju on kristlik maailm  meie elus ja meie pühades. On lihavõte pühad ja jõulud jne. jne.
Kõigile üks.
Sama mõõduga.
Tund tunnilt, olemata sellest, kas sa oled usklik või ei.


Kas mittekristlastel on "puhtad paberid" neid pühi tähistades? Nemad  saavad ju, võiks lausa öelda lausa et  pettusega  vabu päevi!
Kui palju  mitte-kristlastele läheb korda, mida see Jeesus just sel päeval tegi, millele tugineb tema  vaba päev?
Kas mittekristlikel on õigust tähistada pühi,  mille algallikas on Piibel?
Samas võib küsida, kas näiteks Eestis, kus kristlike % pole just kuigi suur, on õigustatud pidada pühi, mis on Piibli pärandiga?
Või peaks neist vabadest päevadest saama nautida ainult kristlased?

Kirik on muutunud nö kõigesööjaks (peale veini ja armuleiva ;) ) ja näiteks Soomes võib usuõpetust õpetada ka inimene, kes pole ristitud. Õpetama peab  loomulikult   Piibli-positiivses meeles.
Ma võin julgelt väita, et minule pole see just lemmik teema, õpetada ja  rääkida usutavalt Jeesusest. Mitte, et ma selle  muinasjuttu järjekorda ei teaks, aga ikkagi.
Mul on ebakindlus selles asjas. /tavaliselt ma veeretan selle kellegi päris-uskliku teha/
Samasuguste segaste tunnetega lähen ma neljapäeval kirikusse, kus hardalt  lauldakse laule, mida ma ise olen õpetanud.
Jah, kirikuõpetaja teab seda, ma olen sellel teemal temaga vestelnud ja mille peale ta heatahtlikult muigas. Meil  igaühel olla käia oma tee...
Mu vanavanemad olid usklikud, mulle on õpetatud austusega suhtumist kirikusse, me oleme alati veetnud jõule jne. Aga ikkagi, kui ma ei usu kogu südamest seda kurba juttu, kas ma võin puhta südametunnistusega veeta pühi, millesse ma päris sügavalt ei usu?
(Mitte et mulle vabad päevad ei meeldiks :). Ma luban natuke mõtelda selle maapoisi peale, kes ilusaid puukujusid voolis, et õigustatult veeta tulevaid vabu päevi.)

Ning veel, mil hetkel me siirdume Jeesusest Jõuluvanale, kes on nö mittekristlasest üks kolmest kuningast, kes lastele kinke toob? Kuidas mahub ja kust tuli tema sellesse muinasjuttu?

Arva mis on pildil?

Otsisin ükspäev lähitöökaaslastele jõuluks mingit pisikest kinki. Midagi uudset.
Ühes toredas poes küsis müüja, kas ta võib mind aidata. Rääkisin oma mure ära ja välja astusin sellise asjaga. :)
Mis te arvate, milleks seda kasutatakse?

Kuna vastus sai öeldud, siis siit ka link, kus näeb, kuidas seda kasutatakse.

FOTOJAHT / ehted

Kastepisarad ja jäälilled on kõige ilusamad ehted üleüldse, vähemalt minu arust. Aga kuna ma neid oma pidiarhiivist ei leidnud, siis vaatasin jälle kodus ringi.
Mida mu kodust siis ehetena leidub...
Tuleb tunnistada, et vähemalt minul pole veel erilist tuju  kodu jõuluehetesse ja riietesse ehtida, aga üks põder sai küll üles poodud... :)  ja valgus aknasse riputatud (ma ise ilutegija :)).

Minu lemmik peo ehted

 

Minu lemmik igapäeva ehted.

Ja lõpuks ehe, mis ei käi mitte ainult rinda, vaid mida uhkusega südames silitan :)

Teiste ehteid võib selle lingi kaudu kaema minna.

Kes kelle üle trumpab...

Sealt ta läheb, lohistavate sammudega...aasta 2009.
Enne selle lõppu aga peetakse maha üks suur söömaaeg, kingi ja muu väärtusliku vahetamisega.
Jõulud.
Ma ostan jõulukinke pisitasa valmis, et mitte viimasel õhtul kell 8 poodi tormata.
Sellega kaasneb aga see, et peab kodus mängima mängu, kes kelle üle trumpab.
  Kinkide peitmise protsetuur pole just kõige kergemate killast, sest  mul on kodus  kavalpea, kes  proovib salamisi ;) peidupaiku avastada.
 Ei teagi miks see nii on, et  peidupaiga peab üles leidma, sest fakt ju on, et ta midagi  saab :).
Ma olin tegelikult ise ka pisikesena selline, et tahtsin teada saada kas ikka mulle  ka kinki on. :)

Kuna voodiriiete ja padjapüüride vahelised paigad on ammu liiga kergeks muutunud, peab mõtlema midagi muud välja.
Eelmine aasta oli õmblusmasinakast ja õmbluskohver päris head peidupaigad. Aga kuna ta tahtis teada kinkide peidetupaiku ( kus need küll olid, et ma ülesse ei leidnud!?) ja mina rumal rääkisin välja, st samad kohad võib unustada. Üks aasta peitsin jahukotti, tühja loomulikult, asi oli just sobiva suurusega. Pööningule viisin ka, aga kelm leidis sealt ülesse. Õnneks meie boksi võtme olin paremini ära peitnud, ta ainult nägi läbi võrgu pakki. Kapi pealsed meil puuduvad...teipida voodi alla? ;)  (vaevan pead praegu 3 dvd-boxi peitmisega)
Keegi veel maadleb peidupaikadega? Kus oleks häid peidupaiku?

37. Blogi-intervjuu "Avastame blogipidajat"

Olen imestanud selle üle, et Blog.tr.ee´s on igasugu kanaleid, aga SEDA kanalit, millest järgmise intervjueeritavaga peamiselt räägime, seal ei ole. Ka intervjueeritava  blogikülg on tihedalt täis lingitatud inimesi, kes antud teemast vägagi huvitatud on. Kas tegemist on tagasihoidlike pereemade teemaga ja inimestega?
Ta ju kirjutab ometi teemast, mida meil soovitatakse vähemalt kolm korda päevas teha...


Tere Sille!

Blogimaastikul on erinevaid blogisid. Ühed on  kindla temaatikaga, teistes leidub kõike.
Sinul on aga mitu erineva temaatikaga blogi.
Ühe blogi järgi  tuntakse Sind ilmselt kõige rohkem- toidublogi järgi.

• Kas toidutegemine on Sulle ainult harrastus või on see ka ametiga seotud? 

Blogipidamine on harrastus, millest on mõnes mõttes välja kasvanud ka töö, sest nii raamatud, mis mul on ilmunud kui ka koolitused, mida ma läbi viin, on on kaudselt või otseselt blogist alguse saanud.

• Praegusel ajal on vist kõiki toiduaineid proovitud omavahel kokku sobitada, erinevaid tooraineid ühendatud. Kas toidutegemisel on veel võimalik leiutada midagi, mis imestama paneb? On Sulle viimasel ajal midagi super uut ja head vastu tulnud?

Avastasin hiljuti kruubisalati. See ei ole midagi uut, aga mina proovisin kruupe salatis kasutada esmakordselt, see oli väga sümpaatne tutvus, kindlasti ei jää see viimaseks korraks. Ma arvan, et selle hetkeni, mil ma saaksin öelda, et olen kõikvõimalikud toiduainekombinatsioonid ära katsetanud ma ei jõuagi, sest maailm ja inimeste fantaasia peidab endas lõputuid võimalusi.

• Kas Sul on mingi retsept, mille üle tunned tõeliselt head meelt  ja mida soovitaksid kõigile? Mis on Sinu lemmik söök? 
  

Väga raske öelda, aga oma piparkoogiplaatidest tordiidee üle oli uhke http://toidupildid.blogspot.com/2007/12/piparkoogitort.html ja arvatavasti kõigile teada-tuntud kräsupea kook on alati kindla peale minek kui on vaja midagi head ja pidulikku teha.

• Su blogiküljel on link: Kokkuhoiu Kokaklubi. Räägi sellest lähemalt, mida see endast kujutab? 

Praegune Kokkuhoiu kokaklubi on väike sissejuhatus järgmisel aastal käima minevale Sotsiaalministeeriumi Hasartmängumaksu nõukogu rahastamisel läbiviidavale projektile  "Kokkuhoiu kokaklubi - säästliku toiduvalmistamise õpitoad abivajajatele", mille projektijuht ja läbiviija ma olen.
 Need kursused on mõeldud kahele grupile erineva sotsiaalse taustaga inimestele (sealhulgas on kaasatud gruppidesse nii füüsilise kui vaimse puudega inimesi ja koolinoori), kus ühiselt valmistakse väikestes gruppides juhendaja kaasabil mitmeid odavatest komponentidest koosnevaid toite. Igal korral on kindel teema, õhtu lõpeb valmistatud toitude degusteerimisega. Teemadena võetakse läbi eelkõige kõik odavamad köögiviljad, millest annab valmistada paljusid erinevaid toite.
Planeeritavaid kokanduskursuseid võib nimetada järjeks äsja lõppenud projektile "Toimetulek napi toidurahaga". Nimetatud koolituse sisuks oli pere eelarve koostamine, oma rahalise seisu selgitamine ja teadvustamine, terve kuu menüü koostamine ning säästlikuma mõtteviisi ja tarbimisharjumuste propageerimine.
 Plaanitavad kokanduskursused annavad oskusi väiksemate rahaliste võimalustega teha maitsvaid ja tervislikke toite, kasutades selleks väga soodsalt saada olevaid köögivilju ja ka odavaid subprodukte, mis aitaks rahalist toimetulekut veelgi suurendada.
Ühtlasi annab grupis tegutsemine hakkama saamisel vajalikku koostöökogemust ja oskust teistega arvestada. Ajal, mil tuleb kokku hoida, oleks hea kui praktiseeritaks lisaks rahalisele kokku hoidmisele ka üksteisega kokku hoidmist ja teiste märkamist, mis pole praegusel ajal sugugi vähem tähtis. 

 

•  Sul on ka "Ammuste aegade" kommipaberite blogi, kingituste blogi ja isiklik blogi.
• Milline nendest on Sulle endale kõige südamelähedasem? Kust tuli idee kommipabereid jäädvustada ja kust sa neid hangid?

Kõige südamelähedasem on toidublogi, sellega ma tegelen ka kõige enam. Nii kommipaberite blogi kui ka kingituste ideede blogi on nagu riiul, kuhu on mulle huvi pakkuvad asjad paigutatud ja kust ma saan neid vaja mineval hetkel kergesti leida. Nendesse ma ei panusta eriti palju oma aega ja energiat, nad on lihtsalt kindlas kohas ja kuna ma pole kade, siis jagan rõõmsalt ka teistele seda, mille saamise nimel olen ise kunagi vaeva näinud, et luua omale see, mida ma internetist ei leidnud.

 

Kommipabereid olen lapsepõlvest alates vahelduva eduga kogunud ja millegi pärast on selline nostalgitsemine, mis tekib neid vaadates, mulle väga südamelähedane ja ühtlasi on see ka võimalus jäädvustada tulevastele põlvedele midagi meie ajast. Kogu täienemisele on paar armsat inimest kaasa aidanud, mulle vanu šokolaadi- ja kommipabereid kinkides. Internetti otsustasin need panna, et ka teised saaksid soovi korral minna tagasi oma lapsepõlve ja õhinaga meenutada ammuseid maitseid ja muljeid, mida need vanad paberid meis ellu äratada võivad.

• Sul avaneb igal detsembikuisel päeval ka jõulukingiideede kalender. Kas kõik kingiideed on välja valitud või on mõned luugid endalegi veel teadmata?

Need kingiideed ei ole minu poolt koostatud, lihtsalt lingin ühe teise blogija soovil tema postitusi. Mina ei täienda ajapuuduse tõttu kingituste ideid sisaldavat blogi, kuid igati teretulnud on selle blogi külastajate ideed ja kommentaarid.

 Nüüd blogimisest.

• Mis on blogimine Sinu jaoks?  Kellele Sa blogid? Ootad Sa oma blogis tagasisidet?
  

Võimalus säilitada ja salvestada enda poolt läbi tehtut on esmane eesmärk, sest kui praeguseks olen ma läbi katsetanud ligi 950 retsepti, neist minu enda mõeldud 255, siis võimatu oleks neid meeles pidada ja kui ma saan ka mõnele teisele inimesele nende retseptide ja tegemiskäikude avaldamise läbi kasuks olla, siis see on lihtsalt super

Tore on saada tagasisidet ja õnneks ikka leidub neid, kes oma kommentaari jätavad.

• Kui paljusid blogisid ise jälgid ja  loed? On Sul kindel teemavaldkond keda jälgid?

Vaatan ainult mõnda toidublogi, teiste blogidega pole kursis. Mul on ju kõik teised toidublogid ka oma blogi küljel reas, nii et hea vaadata, kus midagi huvipakkuvat võib olla.

• Paluks ka ühesõna vastused valik küsimustele, mida esitati näitlejatele saates "Inside the Actors Studio":

1. Sinu lemmik sõna? armastus
 
2. Sõna, mis Sulle ei meeldi? sõna "vihkamine" ja üleüldiselt ei meeldi mulle kurjus.
 
3. Lemmik kirumissõna? (tsensuurita)? minu sõnavarasse ei kuulu selliseid sõnu
 
4. Millist teist ametit tahaksid proovida? Varases nooruses kujutasin ette, et võiksin olla lastekaitse töötaja.

5. Millises ametis Sa ei tahaks olla? Ei tahaks olla ametis, kus on pidev suur avalikkuse tähelepanu

6. Mida Sa sooviksid, et Jumal Sulle ütleks, kui saabud Taeva väravatesse? Sa jäid ustavaks lõpuni, tule ma näitan sulle su tegude vilja.

Aitäh vastamast! Ilusat,  põnevat ning avastusrikast jõuluaega Sulle ja Su perele!

Minu elu viimane päev

Vaatasin eile Neloselt saadet Suomi D. Teemaks viimane teekond. Ideena aga mitte sureva inimese viimane teekond, vaid kahe tuntud inimese ettekujutus tema viimasest päevast. Konkreetselt milline see välja näeks. Millise peielaua nad endale valiksid, millist muusikat nende matustel mängitaks, kas nad laseksid end krematiseerida või matta, millise  kirstu valiksid, milliseid lilli tahaksid.
Lõpuks viidi neid surnuaeda, kus nendenimeline hauaplaat  kuupäevaga, mil seda saadet tehti, oli peale raiutud ning anti kätte ajaleht, kus oli nende surmakuulutus sees.

Mina ise  poleks selleks võimeline olnud, kuigi see päev meid paratamatult ees ootab.
Mina ei oleks suutnud surnukirstu pikutama minema.

Mul on niigi olnud tegemist minna surnuaeda vanavanemate hauale, kus hauakivel mu laste nimed peal on, sest vanavanemaid austades sai lastele nende järgi nimed pandud. Sel hetkel ma ei mõelnud, et tulevikus on jube täpselt oma laste nimesid hauaplaadilt lugeda.

Mul on praegu juba  piinlik ette, et ma tulevikus oma suremisega  nii palju vaeva tekitan, aga ma ei saa seda kuidagi muuta. ( kui ma väga rikas oleks, siis ma maksaks oma matusekorralduse ette ära, aga praegu peab siiski elushoidmisega tegelema)

Midagi ma olen valmis mõelnud, et kui mu organid suremise hetkel kõlbavad, siis selleks olen teinud organite testamendi. Ma tahan et mind tuhastataks, aga  endiselt ma ei tea, kuhu ma  tahan, et see tuhk raputataks.
Millegipärast on  tunne, et kuigi ma olen siin  uuel kodumaal  juba üle kahekäe sõrmede jagu aastaid elanud, ei ole see nii kodumaa, et ma end igavesti siit tahaks  leida. Samas kus on mu koht Eestis? Lasta end Eesti-Soome vahelisse merre puistata, kahepaikne nagu ma hinges olen...Võib-olla, kuigi ka seemulle eriti ei meeldi.

Ma ei tea, mis tundega mujal välismaal kodu leidnud eestlased on, kuhu nad tahaks end matta lasta, minule on see veel lahtise otsaga küsimus.

Ja veel, ei mingeid ametlikke kõnesid kuupäevadega  ma ei tahaks! Suuri pärgi ei taha. Ning ma ei taha, et mu matustel mingit musta riide etiketti kasutataks, loomulikult võib musta riietuda, kui inimene saledamana välja tahab paista ;).