Nii nagu igal aastal, nii ka sel aastal saime tööandjalt kursuste nimekirja, mis võimaldab end harida, kas füüsiliselt või vaimselt.
Eelmine aasta käisin enesekaitse kursustel. Sel aastal mõtlesime paari töökaaslasega, et käiks ja prooviks ära selle Ladina-Ameerika vaimustuse - zumba.
Täna siis läksime.
Ma olen pidanud end rütmitajuga inimeseks, viisipidavaks ja muidu mugavaks :) Aga zumba tunni esimese poole tunni jooksul tuli mul tunne, et..et just täna hommikul sain omale kaks kätt ja kaks jalga ja ma ei tea mis nendega peale hakata!
Nad lihtsalt ei allunud sellistele korraldustele, mis Fabio meile näitas.
Kui hakkasid siis peegli kaudu teisi jälgima, oli rütm hoopis sassis. Ennast ei tasunud üldse peeglist vaadata. Sealt vaatas vastu keegi meeleheitel jäsemetega vehklev naisisik, kes tegi mingeid ebakindlaid hüppeid vasakule ja paremale. Ma ütleksin, et see pilt oli endalegi suisa kohutav! Vees võiks sellist rabelemist uppumiseks kutsuda, kuival maal...
Jaa, zumba vajab midagi muud kui aeroobika-kingi esikukapis. Ja ma usun, et kui neis tundides pidevalt käia, siis saab asjale pihta ka. Täna aga, mina ja zumba... No no no. Liiga palju kõike seda, milles end totakana tunda.

2 kommenttia:
:D
Kõlab hästi :D
trikk on selles, et ei tohi iseennast peeglist vaadata, peab õpetajat vaatama.
siis võib tunduda, et kui sa samamoodi liigutad kui tema, siis näedki samasugune välja.
räägin omast kogemusest ;)
Postitage kommentaar