Mina nii ei hõikaks.
Mul oli kurb, kui Soomes vahetati margad eurodeks ja on molline päev ka 1.1.2011.
Ma saan sellest kõigest aru, et vaja ja ühtne ja kergendab ning jäävad ära vahetusest võidusaajad jne. jne. Oleme nüüd pisike hernes suures supis, jehhuu ja valleraa! /rumala sõna koht/
Oma raha on aga nagu pisike identiteet. See ei tee eestlasest rohkem eestlast, vaid see on siiski midagi OMA. Või teeb? Nagu eesti keelgi.
Mult on palju küsitud, et kuidas eestlased suhtuvad eurosse, kui palju mõtlevad ajale mil margast sai euro.Ja kas kiikavad minevikku. Kuidas suhtuvad nüüd eurosse minekut, kui kõrval olevad maad majanduskriisides vaevlevad ja teised oma rahakottidega neid päästa püüavad.
Ei ole mina õige sellele vastama, ainult oma vanemate ja tuttavate juttudele tuginedes ei taha üldsust kaasata.
Aga jah, kiikavad küll. Ja peamine küsimus oli, kas hinnad tõusid. Ja vastus on- jah, tõusid küll.
See ei juhtunud mitte üleöö, et plaksti kartuli hind tõusis topelt ja teenuste hinnad tõusid. Ei. Pisitasa ja salakavalalt. Euro haaval.
Nii me olemegi hakanud oma soome tuttavatega meenutama hindu, kuidas näiteks asjad, mil enne sai kolm asja 10 margaga ostetud, muutusidki kolm asja 10 euroga. Ühest margast sai üks euro. Kuidas näiteks juuksurite teenushinnad tõusid, bussisõit kallines jne. Sellele on loomulikult ka maailmamajandusel ja toorainete kallinemisel oma osa mängida, aga ikkagi... Mida aeg edasi, seda vähem inimesed vanu hindu mäletasid ja teenuste eest võis küsida pisut rohkem.
Mina igatahes jätan oma mõned kroonid, mis mul rahakoti vahele jäänud on, vahetamata. Või vähemalt 135 krooni, millega ma kunagi alustasin.
Eesti kroon on ilus raha.
R.I.P.
Pildi kopeerimine ja kasutamine lubatud ainult minul.
8 kommenttia:
Minu (ja mälutoetajate) mäletamist mööda said kõik vahetada kuni 150 krooni..
Vägagi nõustun sinuga. Kena sissekanne :) kurb.
Rattus, sul on õigus, 1500 rubla kursiga 10 rubla = 1 kroon. aga mina vahetasin millegipärast 135 krooni, parandan ära meie minuks. ma olin juba sel ajal vaene :)
Olin rubla-krooni vahetuse ajal algklassides ja mäletan seda päeva üsna selgelt.
Euro tuleku vastu pole mul midagi. Kui euro tulevikus kukuks, nagu hädakuulutajad ennustavad, vaevalt siis kroongi püsinuks.
Jätsin nostalgia mõttes koju sahtlisse ühe eksemplari igast krooni kupüürist ja mündist peale 500-kroonise (ei raatsinud) ja 5-kroonise mündi (ei leidnud kusagilt).
Saan aru. Autor eelistaks, et kroon jääks edasi Eesti rahaks. Ja jääks edaspidi Eesti poliitikute kätesse. St meie kallid juhid toompeal otsustaksid kui palju ta väärt on ja millal näiteks devalveerida.
Sellist usaldust Eesti poliitikute vastu pole ma ammu kohanud.
No mina küll omal ajal rublasid kroonideks ei vahetand - polnud mida vahetada. (Oma esimesi kroone nägin palgapäeval)
Kas ma siis olin puhta kerjus?
:D
Kahju jah, EEK on üks kauneimate kujundusega rahatähti maailmas...
Liigutavalt kirjutatud.
Mina krooni omal ajal ei vahetanud. Laps olin. Aga oma esimesed kroonid (vist olid 25) teenisin veel samal päeval rahavahetuspunktis tädi aidates. Mul pole elu sees nii palju raha käte vahelt läbi käinud. Need olid küll rublad, aga siiski. :)
Sinitihane
Kas probleem on siis hinnatõus või identiteedi kadumine? Kas midagi nii materiaalselt kui vääring peaks olema osa identiteedist, miks ei võiks see koosneda hoopis vaimsematest asjadest? Ei leia, et krooni minek on negatiivne, ei ole vaimselt ega majanduslikult/materiaalselt. Eesti kroon ongi ju seotud saksa rahaga ehk praegu siis euroga, varem margaga. Ei pea kartma uut ja teistsugust, meil - eestlastel - just ongi vaja palju uut ja teistsugust, millega harjuda ja mida õppida tolereerima. Ei saa lõpuni kinniseks ringiks jääda.
Postitage kommentaar