FOTOJAHT/ sassis

Vaata misuke harakapesa sul sul peas on! Tuba on ka nagu harakapesa!

Ju siis harakapesa  väärib sassis olemise tiitlit.
Tõestuseks pilt.
Oli teine nii kõrgel, et õiget pilti oli raske saada.

Et kodud ja kapid sellise harakapesana välja ei näeks, on tõhusaks abiks ametnik nimega- senior master and coordinator of the apartment ehk endise  nimega koduperenaine.
Tänapäeval ei ole ju enam mingid tavalise nimega ameteid, ikka sale managerid ja  masterid jne. jne.

Ma olen mõnikord washing machine coordinator, kes sorteerib punast, musta ja valget pesu päris edukalt...
Näed seekord ei õnnestunudki valgeid sokke roosaks  värvida või roosale pluusile musta soki rinnamärki külge kleepida. :) Seda sassis pesu peab nüüd lahtiharutama hakkama...

All olev pilt on aga mu pisikesest jõulukuusest, kes keset jaanuari aastaaajad sassi ajas ja latva pikemaks kasvatama hakkas.
Kuidas sa sihukest siis välja viskad, kes elus ja kasvab...
Paistab et mul on  järgmine aasta pisut suurem jõulukuusk kui sel aastal...

Sellele orhideele olen ma aga mussooni ema, et tema segi ja sassis juured arvaks, et ta endiselt kusagil kaugel Brasiilias elaks nagu ta sugulased.
Teised fotojahtijad leiad selle lingi tagant.

Suvel maksavad naised palju vähem

Astun kodupoole.
 Samm on aeglane ja raske, aga ma liigun siiski.
Oma varjult paistan ma välja nagu  karupoeg Puhhi vanem õde.
Käekott uljalt kehast eemal.
 Minu ümber on mitu kihti riiet.

Pakase ja tuulega teisiti ei saa.

Hakkasin siis arvutama, et ma vist maksan praegu päris palju. Selline ladem riideid mu ümber on maksnud ju "kena kopika".

Aluspesu, sukkpüksid, teksad, sokid, villased sokid.
Kõige peal paksud suusapüksid, mille reklaam lubas tuule, pükstega kokkupõrkel, põhjakaarde tagasi lükata.
Olen märganud  neil pükstel ka teistsugust funktsiooni.  Nad aitavad shoppamist ära hoida.
Nendega poodi sisenedes hakkad kohe higistama ja tahad sealt ruttu välja.

Jätkame.
Rinnahoidja, pluus, kampsun, sall, müts, saapad, kindad.
Kõige peal sulejopp. Mille äravõtmisel näen ma välja nagu lind. Siis see tiibadega.
Pole vist olemaski sellist sulejoppi, mis sulgi ei ajaks.
(Seda juhtub ka kallimate sulejoppidega!)
Siit ka hoiatus!
Ärge kõndige suure tuulega minu järel, teil on suu sulgi täis! :)
Kui nüüd juurde arvutada soeng ja juuksevärv, mis omakorda maksnud on ja  kosmeetilised pintslitõmbed...pole  ma mingi odav naine!  :)

Selline about arvutus andis mulle vastuseks, et  maksan 450 €.
(sõrmused ja kõrvarõngad jätan välja, ma ei tea nende hinda, need on hindamatu väärtusega)

Võrdluseks suvele, kus kantakse ainult 3-4 õhukest hilpu enda ümber, on  talvised naised igatahes palju kallimad, kui suvised.
Meestega on ilmselt sama lugu :).

Millist rämpsposti sina saad?

Vaatasin oma suureks kasvanud rämpsposti lahtrikest. Kõik on ilus ja kena, sest 55 postitust on õigustatult sinna suunatud.
Enne lõplikku bitimaailma tagasisaatmist vaatan alati üle, ega kogemata keegi asjalik  pole sinna suunatud.
Mõnikord juhtub sellistki.

Mida mulle siis saadetakse?
Üks  osa rämpspostist on otsene müük. Osta seda, osta teist. Viimane hitt on olnud mustikat ja omega- 3  sisaldavaid  kreemid ja tabletid. Samuti koopiamasina tint.

4 postitust oli samalt aadressilt, väikeste vaheaegadega. Viagra pakkumisega!
Et nagu mida ma sellega peale peaks hakkama?! Mul puudub vastav instrument, mis sellest rõõmu tunneks...

Astrologilist  horoskoopi  pakuti kuuel korral.

Kunagi paaris küsitluses osalemine tõi kaasa selle, et nüüd saadetakse mulle vähemalt 4 postitust päevas, et ma ühes või teises küsitluses uuesti  osaleks.
Ok, mulle meeldivad küsitlused ja kunagi ma isegi tahtsin neile vastata, aga mitte sellistele- liitu sinna, osta sealt.
Enamus neist algab selliselt: Õnnitleme Tiia, sina oled üks õnnelikest, kes  hetke pärast võib võita auto, teleka, reisi jne jne.
Oleme valinud sind 1 ja miljoni hulgast.
/Eksole jah./

Enne pead vastama aga umbes 40le küsimusele, millest iga teine on umbes sarnane:
kas oled huvitatud filmidest?
ok, olen jah
tore
nüüd on sul võimalik osta see ja see dvd hinnaga ainult 3.90 ja liitud mingisse klubisse jne.
Just joo.

Tema sugulane on ilmselt Pointshop, sest ka sealt saan ettepaneku hakata küsitlustele vastama, et teenida omale punkte, mille eest võin omale ninnu-nännut osta. Vastad umbes 100 küsitlusele ja saad täitsa tasuta Twix shokolaadi! Uraa!

Ja siis on muidugi need loto võidud, mida ma olen juba võitnud ja kusagil osalenud. Et kuidas palun?
Osalenud pole, aga võitnud  siiski.
Naiivsuse tipp.

Aga parim oli tänane leid.  :D  Ärge nüüd ütelge, et ma olen ainuke, kes sellist rämpsposti saab! :)

Hi - I'm the girl in a pink jacket with the inscription Russia, remember me?

KUS OLID SINA KUI...? /meem

Blogimaaiilmas pole ammu meeme olnud. Mõned ajad tagasi keerles üks koma teine meem ringi, nüüd aga on olnud vaikus.
Egas midagi,  puhume siis ise natuke meemituult :)

See meem on ajaloohetkede väljaselgitamiseks. 

Kus olid Sina kui toimus küsitud sündmus.

Lähiaegadelt ja kaugemalt minevikust.

Vasta küsimustele ja anna teatepulk meemi näol edasi neljale ( 4 ) inimesele.  On soovitav neile, kellele meemi edasi annad, blogisse teatada.
Kopeeri küsimused ja vasta oma blogis.

Meemi võib ka ilma teatepulgata teha, kopeeri julgesti ja räägi kõik ära :).
Mäleta ainult lingitada algallikas!

Niisiis alustagem.

Kirjuta, kus olid Sina kui...

( kust  selle uudise kuulsid, mida tegid, kui ...)

1. esimene inimene astus kuule 21.7. 1969
2. John Lennon mõrvati 8.12.1980
3. Tshernobõli aatomielekrtijaamas plahvatas 26.4.1986
4. Balti kett 23.8. 1989
5. Estonia uppus 28.9.1994
6. Diana suri 31.8. 1997
7. saabus aasta 2000
8. toimus terroriakt World Trade Centerile  11.9.2001
9. Michael Jackson suri 25.6. 2009
10. milline uudis jäi meelde eilsest päevast või mida tegid eile?


1. esimene inimene astus kuule 21.7. 1969

Vot ei tea, aga mitmeid aastaid hiljem sain koolis  teada, et selline asi on juhtunud. NL levitati ikka rohkem Gagarini saavutusi kui Amstrongi omi.

2. John Lennon mõrvati 8.12.1980

Minu mäletamist mööda sain ma mitte samal päeval teada, vaid kahepäevase hilinemisega. Tv uudistes räägiti. Istusin lapsepõlvekodus teleka ees ja mõtlesin, et kas nii kuulsal inimesel polegi siis  ihukaitsjat.

3. toimus Tshernobõli aatomielektrijaamas plahvatus 26.4.1986

See oli nädalavahetusel ja kuulsin raadiost. Olin Tallinnas ja  me läksime järgmisel päeval külla, kus peamiseks teemaks oli "Soome raadio rääkis", sest Eestis uudistes prooviti NL nõudel  seda käsitleda kui  "oh pole midagi, käis ainult pisike pauk ja ärge värisege". Mõtlesime selle mõjust. Igatahes sellel aastal ega järgmisel aastal seeni ei söönud.

4. Balti kett 23.8. 1989

Ilmselt olin Tallinnas, sest kui isa juurde maale läksime, rääkis ta oma kogemustest nii pateetiliselt ja nõudis mu´lt aru, miks ma ei käinud. Ûtles veel, et tunne oli selline, et kui keegi oleks seal karjunud, et nüüd poisid sõtta,  oleks kõik tormi jooksnud.
Ja mulle ütles  rõhutatult : "Ja sina, tüdruk, oleks ka tulnud!"
Uh, ma olen pikemat aega kahtlustanud, et mulle on mingi püss kapis laetud ...

5. Estonia uppus 28.9.1994

Olin Soomes meie esimeses pisikeses toakeses ja vaatasin hommikul uudiseid.
Kuidas on võimalik, et nii suur laev lihtsalt põhja läheb, ei uskunud oma silmi... Kuidagi väga uskumatuna tundus.
Naabritüdruk oli saatuslikult sellel laeval.

6. Diana suri 31.8. 1997

Olin Soomes ja meil oli  üks pisike piiga külas, kes ütles, et extra uudiste silt jookseb üle teleka ekraani, kas midagi on juhtunud. Texti-tv:st selgus kurb tõsiasi.

7.saabus aasta 2000

Imelik, ma pole kindel, kus ma olin :D. Ilmselt Soomes ja käisime linnavallidelt rakette vaatamas.

8. toimus terroriakt World Trade Centerile  11.9.2001

Seda ma mäletan. Tulin töölt koju, mul oli  harjumuseks BBC uudistekanal avada. Seal räägiti just  "lennukiõnnetusest" ja otseülekandes, reporteri seletuse ajal, lendas teine lennuk ka torni. Jube tunne oli.

9. Michael Jackson suri 25.6. 2009

 Reisin ühest Soome nurgast teise ja peatusin kodus :) Olin tulnud sealt ja minemas sinna. Interneti lahti lüües muust ei räägitudki. Kurb lugu, nii imelikku elu kui ta ka elas, oskas ta siiski korralikku showd teha.

10. milline uudis jäi meelde eilsest päevast või mida tegid eile?

Käisin tööl, midagi erilist ei juhtunud. Õues oli 22,3 kraadi külma ja mina pildistasin eelmise postituse korstent, mille tagajärjel olid mul sõrmed nii külmanud, et sõna otses mõttes valutasid. Õhtul vaatasin Soome eurovisiooni finaalilaule ja tunnistan ausalt, annaks neile kõigile 0 pointsi.

Seda siis minu läbielatust.

Aga nüüd siis järg ja meemi saadame edasi Killukesele; lendav konnale;  zeetale;
karuemale.

FOTOJAHT/ alt üles

Seekordsel fotojahil seisame siis pea kuklas ja vaatame üles.

Siit tulevad minu fotosüüdistused, päris uut ja pisut möödanikku.

Fotojahtijate kokkusaamise koha leiad selle lingi tagant.

Ajaarvamine Etioopia järgi

Humanitaarset abi võib anda mitmel moel. Või nagu seda tänapäeval nimetatakse - eetilist abi.

Meie töökollektiivil on ristilaps. Juba terve aasta.
Saime või võtsime ta, mõlemad väljendid on õiged,  kirikuabi kaudu.

Põhimõtteliselt oli asi lihtne ja igaüks kes soovib, võib omale ristilapse võtta. Meie  kirjutasime avalduse ja varsti võetigi meiega  kirjalikult ühendust.
Saime omale ristilapse Etioopiast, perest, kus on ema ja kaks last.
Meie ristitütrel on vanem poolõde. Koolis ta ei käi.
Ja et ta seal saaks käia, toetame teda aastas 300 euroga.

Ristilapse toetusesumma 300 €, jagasime töökollektiivi liikmete arvuga ja nii saimegi summa, mida igaüks aastas maksab. ( u 10 €)
Muidugi võib ka omale individuaalselt ristilapse võtta, meil siis ühine.

Kui  hakkasime tema kohta käivaid paberid lugema, leidsime huvitava  ajaarvamise skeemi.
Ajaarvamise Etioopia moodi.
Meie ristilaps on UMBES 7 aastane.
Täpses aastaarvus polnud  kontaktisik kindel.
Sünnipäevas aga enam-vähem küll. Juulis umbes 12 päeval...
Tema ema on HIV- positiivne, tema isa suri aidsi 9 aastat tagasi.
Eee, oot oot....
Isa suri 9 aastat tagasi ja laps on 7.
Küsimus.
Kui kaua ollakse seal rasedad? Või kas umbes tähendab aastaid või kuid?
Või mil moel seal neid aastaid ja kuid arvutataks?
Päris raske oli sellisele lapsele, umbes sünnipäevaks umbes vanusega, midagi kinkida ja saata.

Jõuluks saatsime talle värviraamatuid ja pliiatseid. Need sobivad ka umbes vanusega lastele. Igaks juhuks  saatsime ka meiemaa "algelaniku" pildi, et vot sel puhul me teile kinke saadamegi ja meil on praegu happy aeg.

Ûkspäev saime vastuse, kus tänati kingi eest ja saadeti meile ka humanitaarabi.
Pakitäis mooniseemneid!
:)
Aga vot, nüüd teeme aia taha põllu ja paneme seemne mulda... Ja pärast seda alles hakkab happy aeg! :)

Esimesi sportlikke mälestusi

Olin eile koolitusel, mille eelülesandeks oli mõelda oma lapsepõlve esimene spordi või liikumisega seotud mälestus.
Minule tuli esimesena  meelde hetk, kuidas ma teises klassis suusatan ja proovin lumevallist üle saada. Ma vihkasin seda kogu oma südamest, iga oma väikse rakuga mis minus oli. Juba suuskade kooli toomine oli ebameeldiv.
Samas meenub mulle pilt,  kus ma suusad kaenlas koduõuel seisan, ise maailma õnnelikum laps.
 Mulle meeldis väiksena suusatada ja tõukekelguga sõita. Pallikool oli ka igavesti tore.
Aga mis juhtus selle 5 aastase ja 8 aastase vahepeal?
Miks vahepeal nii meeldiv sai nii ebameeldivaks?
Kusjuures, koolis olin ma alati kuue parima suusataja hulgas, sest ma tahtsin ruttu need suusad alt ära saada. Ka suuremana olin ma pidevalt mingitel koolidevahelistel suusavõistlustel. Pirita metsarajad on nii läbi joostud kui suusatatud.
Kuigi...praegu just meenub, kuidas me sõbranna emale valetasime, et läheme suusavõistlustele, õpetajale, et pidime maale appi minema puid lõhkuma ja tegelikult.... istusime teise sõbranna kodus, kelle vanemad olid maal puid lõhkumas (meie ei saanud minna, pidime suusavõistlustele minema) ja jõime sooja teed.
Koju tagasi minnes hüppasime lumehangedesse, jookisime naabermaja koridori radika äärde pükste märjaks sulatama, et "korralike" ja väsinud võistlejatena koju saabuda... Jessus küll...Täitsa piinlik :)

Kui nüüd natuke oma mälus analüüsi teha, siis tegelikult oli süü vist õige tehnika mittevaldamises. Ma suustasin, pääsesin edasi, aga see ei tulnud kergelt.
Suuskadega keeramine oli jube, mäest üles saamine kohutav, kuigi ma sain sellega hakkama, aga seda harjutati korra või kaks ja kõik. Ma oleksin ise pidanud sellega tegelema ja endale selgeks tegema, mis on mulle raske, aga ma ei osanud seda analüüsida.

Tänu oma ebameeldivale kogemusele olen ma ise õpetanud justnimelt tehnikat või tellinud targemad õpetama.
Palun, et keegi ei ostaks omale lapsele mingeid rihmadega suuski, sest see on suusaõpetuse mõrv.
(mul olid lapsena küll õiged kinnitused ja saapad).
Mingid saapa ümber kinnitatavad suusakinnitused peaks seadusega ära keelama!!! Lapsevanem, ära osta oma lapsele kunagi selliseid!!
Ja mõnikord, kui ma näen mõnes lapses ennast, tigeda piigana mäe peal kakerdamas, siis tean, mida talle õpetada.
Niisiis ebameeldiv kunagine mälestus võib olla ka kasulik, kuigi seda eriti meenutada ei taha :).

FOTOJAHT/ pea + kate

Praegu kingib loodus meile postkaardi maastikku. Iga põõsas, kõrs ja puu on lihtsalt kunstiteos.
Siinsetel piltidele on kinni püütud  talvised peakatted.

Kätega tehtud ja taevast kukkunud.

Teisi peakatete jahtijaid võib leida siit.

Tagasi tööle

Puhkus läbi. Täna on juba mitmes jaanuar, aga mul on tunne et nüüd see alles algab.
Eelmine nädal läks haiguse küüsis vaeveldes. Ainult meist kohusetundlikumad põevad puhkuse ajal...
Praeguse suure viirusekartuse ajal olen täheldanud, et piisab sul ainult korra köh-köh teha ja inimesed hüppavad su´st siuhti! vähemalt kahe meetri kaugusele.

Tööl mõtlesin, et ma ei saa aru, kuidas minusse on mahtunud kõik see informatsioon, mis mulle päeva jooksul kokku kantakse. Ok, seda oli kantud 2,5 nädala jagu, aga ikkagi. Vii sinna, too tänna, lepi koosolekuid, koolitus siin ja sellel päeval, täida pabereid jne. jne.

Vahepeal olin unustanud ka paar soome keelset sõna. No ei tulnud muud meelde kui ainult eesti keelne väljend...
Ja siis järsku ma tundsin, et nagu ma oleksin  "Varjatud kaamera" ja "Lõbusad koduvideod" saates korraga...
Räägime töökaaslastega ja ma seletan seletan ja tahan ütelda- nina kirtsutama. Ei leia mingit abiväljendit ja ütlen selle eesti keeles. :), et äkki saavad aru, ikkagi suguluskeeled või nii...
Järsku tekkis vaikus.
vaikus
vaikus

Siis küsib üks, et mida sa ütlesid?!
Mina naeratan ja ütlen- nina kirtsutama, et ma ei mäleta mis see on soome keeles.

Ja siis...
korraga
vingerdavad neli naerust hingetut töökaaslast su ees ja proovivad järgi ütelda- kirtsutama (sellise soome aktsendiga)

Ja naeravad ja naeravad.
Juba jäävad vait, siis küsib üks silmi naerupisaraist pühkides, et mis sõna see oligi.
Mina ütlen - kirtsutama.
Ja jälle!!! Hoiavad kõhtu kinni ja naeravad.
Just nagu ütleks beebile  "BUU!" ja see hakkab südamest naerama ja naerab ja naerab. Ikka uuesti ja uuesti.

Rahvas mis toimub?!
Kaebasin ühele hääle inimesele ära, kes küsis: "Mis tunne on olla ainuke aborigeen?" :D

Telefonimälu esimesest numbrist ja sõnumitest

Miks oleks hea, et meie telefonides oleks rahvusvaheline ICE kood, sellest olen ma kunagi juba kirjutanud.
Miks aga on hea, et  telefoni numbrimälus algab esimene nimi Aaa:ga ja sinna on salvestatud su oma number, sellest natuke nüüd.

 Telefonimällu salvestuvad numbrid alfabeetilises järjekorras  ja ise on seda peaaegu võimatu teiseks seada. Vähemalt minul  kasutusel olnud telefonides pole seda võimalik olnud muuta.
Lühinumbrid klahvide all on teine teema.
Kuigi telefon on lukustatav ja automaatlukustuv, juhtub teinekord  nii, et sul jääb mingi lehekülg (näiteks kalender) lahti ja telefon ei lukustu.
Viskad telefoni  kotti ja ...väike toks ja helistabki esimesele salvestatud numbrile...
(tean, et on olemas koodiga numbriklahvid, aga jaksad ja jah, iga kord oma koode toksida. Ûsna varsti vahetasin selle välja.)

Seda lugu lugedes meenus mulle,  miks ma eelpoolnimetatud protsetuuri oma telefonile tegin. :)

Olin lapse peol. Telefon oli vaja loomulikult hääletuks panna ja peale seda võis koti sülest tooli kõrvale maha  panna.
Ootan millal laps lavale tuleb.
Algab muusika. Emme vaatab hoolega, kuidas laps esineb, muusika haarab kaasa ja emme toksib muusika rütmis   kotti. Ise jube rõõmus, et laps hästi esineb.
Vahepeal tundus, et miski nagu väriseks kotis, aga peo ajal pole viisakas vaadata, kes sõnumi saatis või helistab. Ilmselt tuttav, kellele olin apteegist käinud rohtude hindasid vaatamas ja  kellele enne pidu olin sõnumi  saatnud, mõtlesin. Ei midagi kiiret siis.
Ilus laul oli ja laps esines  teisegi lauluga.
Hästi rütmikaga jälle... :) Jalg lausa iseenest löi vallatult rütmi kaasa, vastu kotti...
Pärast pidu vaatan telefoni.
Mida? Misasja?
Mu töökaaslane Anne on saatnud mulle 5 sõnumit?!
Esimeses küsis, et kas ta on kunagi küsinud nende rohtude hindasid...
Mõtlen esimese ehmatusega, et kas ma tõesti olin saatnud tuttavale mõeldud sõnumi Annele...
Teine sõnum oli, et ilmselt peaks ta kuidagi asjasse pühendatud olema, aga ei saa aru, kuidas...
Viimane neist:

" 35 sõnumi järgi arvan, et üks meist vajab tõepoolest midagi :D..."

Niipalju siis rütmi löömise ja lukustamata telefoni koostööst ja Annest, kes mu telefonimälus esimesel kohal oli ning lahtikopsitud sõnumilehelt  mu tuttava sõnumi(d) samuti endale sai.
Pärast seda juhtumit salvestasin esimeseks  Aaa ja oma numbri. (justnimelt 3 a:d, et keegi Aa:ga algav  mu telefoniterroriseeringu ohvriks ei langeks ja et lollus ei leviks ;))


Minu  Soome sõbranna tegi mulle peaaegu sama tembu ühel vana-aasta õhtul.
Olime perega Eestis ja umbes kella 8 ajal tuleb sõnum:
"Laseme maja taga rakette. Külm aga lõbus on. Head vana-aasta lõppu ja paremat uut!"
 Saatsin oma tervituse vastu.
Kell 9 tuleb sama sõnum.
Mõtlen, et ilmselt ta unustas, et sõnumi juba saatis. Olgu peale.
Kell 22, jälle sama sõnum. Ok,ok, laske aga peale neid rakette :). Ju on siis  midagi muud ka avatud, kui kolmas kord juba sama sõnum...
Kell 23, taas sama sõnum! Heakene küll, kaua te lasete neid rakette seal maja taga!?
Kell 24, jälle!!
Saatsin siis  vastu ka, et sõnumid on kohale tulnud, teil on ilmselt väga lõbus seal, head uut teilegi.
Kell 1 öösel kuulen läbi une, et jälle  telefon piiksub. Nemad on ikka veel  oma rakettidega maja taga!
Sulgesin telefoni.

Hommikuks oli neid kogunenud juba paras hulk, iga tunni tagant. Helistan sõbrannale ja küsin naljatades, et kas te ei tea, et Soomes tohib ainult hommikul kella 6ni rakette lasta, lõpetage ometi ära! Ja teie telefon tulistab mulle oma sõnumeid.
Asi ei olnudki tema telefonis ja isegi operaator ei osanud seletada, miks sõnumid kordusid. Telefonist oli väljunud 1, aga minuni jõudis neid 14. Müstika.


Pilt FlickrCC/sean dreilinger

Mis juhtub kui kasutada interneti- tõlkijaid...

Ma olen isegi mitmel korral pidanud internetis tõlkeabi / translatoreid/kasutama. No ei tea ja ei mäleta ka jne.
Google translatorit oma kõige lihtsam kasutada, aga saad ka kõige naljakamaid vastuseid.

Niisiis kõlaks nende tõlkemasinate kohta uusvanasõna- umbusalda ja kontrolli!

Seda soovitaksin ka Õhtulehe toimetajale, kes tegi jutu Imatra kirikuõpetajast Marja-Sisko Aaltost, kes
pole enam Olli Aalto.

Vaat.
Sisko on Soomes täiesti tavaline eesnimi.

Ja siis kui see Marja-Sisko kirikuuksest sisse astub, ei muutu ta  mingiks pühaks olevuseks.
Tema nimi jääb endiselt samaks, ei muutu pühaks ÕDE Marjaks.

Sisko on tõlkes jah, õde. Aga selles jutus pole tõlget vaja.
Huumorikool ma ütleks! :)

Parimad töökohad 2010

Kes meist ei tahaks vähese vaeva, suure palga ja stressivaba töökohta!
Kas selline on üldse olemas?
Lugesin Taloussanomat ja sain teada et näe ongi, CareerCast internetportaalis on need välja toodud. Kahjuks küll Ameerika stiilis. Aga uurisin siiski, mis kriteeriumeid need siis sisaldavad. Arvesse võeti   palk, stress, töökeskond, töö füüsiline koormus ja karjääri võimalus.
Ja  parimad ametid   top-10.sse olid järgmised:

- kindlustusanalüütik/statistik
- tarkvara insener
- It-süsteemide analüütik
- bioloog
- ajaloolane
- matemaatik
- notari abi
- statistik
- raamatupidaja
- hambaravi hügienist

Millised tööd aga kõige vähemnõutumad olid seal samuti välja toodud.
Pilk eelmisesse aastasse ütleb ,et suuri muutusi pole toimunud.

Kuidas on lood Soomes?
Great Place to Work^® Institute Finland leheküljel on välja toodud ettevõtted, keda võib õnnitleda kui häid tööandjaid.  Ameteid eraldi välja pole toodud. Kuigi mingi järelduse võib neidki nimesid vaadates teha. Ilmselt ilmub varsti ka aasta 2010 tulemused.
Lehe küljelt võib uurida ka kuidas muul Euroopal läheb.

Samal ajal IS kirjutab, millistes ametites masendutakse kõige rohkem.


Mind isiklikult on  hämmastanud, et kui sellise teksti juures on pilt, või kui telekas räägitakse töötusest, töö tegemisest, siis on (tausta)pildil peaaegu alati keevitaja või kollase kaitsekiivriga mees, heal juhul valge kitliga meedik. :) otsisin ise ka.

Ma ei taha tunda kõiki eestlasi...

 Ma kujutan ette, et kui ma kõnniks kõrbes ja vastu astuks inimene,  hakkaksin ma temaga rääkima.
Loodetavasti  on ta eestlane, kah sinna ära on eksinud... küsiks, et millal sa viimati boad ja  kaevu nägid jne.

Ma kujutan ette, et kui mul oleks ees pikk reis ja seal  kümmekond muud eestlast, teeksin ma ka mõnedega tutvust, kui nad just mõrtsuka olemusega pole...

Kui ma elan suures korrusmajas, pikemat aega, ei teki minus vähimatki vajadust kõigiga tuttavaks saada. Isegi kui kõik eestlased oleksid. Small-talk tuttavaks ehk lähinaabritega ja teistega  ehk tere-tuttavaks. Sama trepikoja inimestega.

 Nüüd ma elan nagu suures "kõrbes", kus ma pole küll eriti üksik, usse pole ka ammu näind  ja omakeelsetega kontakt on peaaegu olematu.

Minu valik.
SEST

Ärge nüüd tugevasti lööge, kuid  ma ei tunne vähimatki vajadust minna eesti keelt kuuldes omamaalaselt küsima "boade ja kaevude" kohta.
Kohe mitte üldseüldse üldsegi ei astu ligi.
Ma ei tunne vajadust tunda kõiki siia tulnuid eestlasi.

Ma tean, et on inimesi, kes niikui omakeelseid kuulevad, sikutavad käisest ja tahavad sõbraks saada või vähemalt küsivad nö "viisakusest", et näe teie ka siia sattunud, kust tuleks- kuhu minek jne.
Mina ei ole selline.

Mul puudub ka  vajadus siia pikemalt  peatuma jäänud eestlastega tuttavaks saada.
 Ma ei ole aktiivne "teeme-kõik-üheskoos"  või "oleme- kõik- sõbrad" aktivist.
AGA
Millegipärast oletatakse, et kõik eestlased, siinolijad, on omavahel tuttavad ja käivad üksteisega läbi.
Millegipärast oletatakse, et ma tunnen ka kõiki, kes Eestimaal elavad. Heakene küll, sedagi küsitakse teinekord puhtalt viisakusest, et ehk tunned, aga siiski ollakse siiralt hämmastunud, kui ma sellelt väikeselt maalt, seda ja seda inimest ei tunne!

Me kohtume päevas sadade inimestega, keda ei tunne.
Soomlane ka ei tunne ju kõiki soomlasi. (Oma tuttavad eestlased loetleb ta korralikult ette nagu jahitrofeed ja kõik linnad, kus ta käinud on ja kaubad, mida viimati Tallinnast ostis. Lõpetades jutu, et hinnavahet enam pole...)

 Miks  siis oletatakse, et me siiapoole tulnud eestlased koos heegeldamas ja nikerdamas käime, rahvatantsu ja muid imeasju teeme?
Loomulikult mõned teised käivadki, aga mina ei tunne vajadust.
 Ma ei häbene eestlasi, või siis tegelikult häbenen küll, mõnede käitumist, aga see pole primaarne. Ma ei tunne ka kohustust teiste siinolijate ees, et peaksin nende kõigiga tuttavaks saama.
Aga ma tunnen end millegipärast ebameeldivalt, kui pean mõnikord seletama, et ma ei tunne ega tahagi tunda...

Ma ei ole nüüd eestlasete suhtes "absolutist", loomulikult olen ma tuttavaks saanud ühel või teisel põhjusel väga lahedate inimestega ja saan ka tulevikus. Mul ei ole ka kriteeriumeid või mõõdupuud tutvumisele, samuti ei ela ma mingit eraku elu, aga ma siiski kõnniks mõõda kõrvaltänavaid...

Te ju ka seal kodumaal pole kõigiga tuttavad.
(ilmselt  ma põen nüüd mingit patriotismi puuet)

FOTOJAHT/ sära

 Vesi, tuli, maa, ilma. Neli elementti, mis eluks vajalikud ja millest sära kuhjaga pildistada oleks.

Mõtlesin, et olen jube tubli ja püüan ja otsin kõik piltidele, aga ei, süda jäi hoopis ühe jalutuskäigu teeserva. Salvestasin südamemurdmise kohta.

Säravat aastat ja tere jahtima kõik, kes seni veel kahelnud on!

Lingi taga teised säravad pildid.

Ruitlase "Naisest"

Jõulumees tõi mulle kingi. "Naise".
Kuna mul erinevate arvamuslugude kaudu oli mingisugune ettekujutus sellest raamatust, siis võin julgelt öelda, et ma hakkasin seda  eelarvamusega lugema. Jah, loomulikult üheks eelarvamuseks oli blogi, mis mingil määral selle raamatu vundamendiks oli. Või mustandiks.
Ja ärge tulge mulle ütlema, et ei olnud! Ma elan küll jõuluvana maal, aga sellegipoolest on ta ainult üks valge võltshabemega vanamees, kes väidab, et seisate fakti ees, aga see on  kunstiline tõlgendus...

Kui ma olin umbes poole peale jõudnud, olin  ma veendunud, et selle raamatu peab  Malle Pärna eest ära peitma.
Ja teine mõte oli, et kas Eestis leiduks naist, kes  vastava väljendusviisiga MEHEST kirjutaks. Mitte et peaks või oleks vajalik, või naisõiguslikkuse ja võrdõiguslikkuse või midaiganes asju mängu tuues, vaid kas Eesti naine julgeks, tahaks kirjeldada MEEST selliste otseväljenditega.
Arutasin asja kingitoojaga ja tema arvas, et ehk Merle Jäägri raamat " Mees"  annab vastuse ja ilmselt vastab kriteeriumitele.

Niisiis shokk müüb!

AGA, vaatamata sellele, et raamat oli täis irooniat, mida ühe naise käitumine oli ajendanud, oli see üks väga ladus lugemine.
Prototüüpe võib leida iga inimene. Ka oma tuttavate seast, kui tahtmine on. Ka samastuda, kellegi raamatutegelasega.
Kirjutajana on Olavi Ruitlane küll väga fantastiline.


Pakun välja järgmise aasta menuraamatute teemasid: homod, pedofiilid, vägivald, tulistamine.  Kes tuntud eestlane pole veel kaante vahel ropendanud?...Ropendamine on ju väga popp tänapäeval, ometi on võimalik mitte fekaal enam kirjutada, vaid nimetada asju nagu vaarisad seda kasutasid.
 Või mis siis veel oleks need ILUkirjanduslikud teemad?

Mida valatud tina vari sulle ennustab...

Mina täpselt ei tea, kas vana-aasta sees või uue aasta alguses, on kõige õigem tina valada. Meie kesksoost püromaaniga otsustasime, et kõigepealt laseme taeva valgeks, siis sulatame tina.
Ikkagi uut aastat ju ennustatakse sellega, järelikult valame ka uuel aastal.

/aitäh musi!  kääbik oli väga rahul, ainult emme kükitas ja kartis lumehange taga. Ma olen ikka hullem veel kui koer, mulle eriti ei meeldi, kui need raketid pea kohal särisevad, säraküünlaski on piisavalt actionit/

No nii, panime siis kulbi pliidile ja rauad tulle.

Kääbik protesteeris küll sellise vanainimese kombe peale, aga pärast oli päris õhinas :) Tema sai esimese valamisega roosi, absoluutselt ilusa roosi. Ja teisena mingi L tähe, mille otsas on draakoni pea.

Mina.

Vot minu valamise peale vaatas poisslaps mind ja muigas, et mis see peaks veel olema... Sama tahtsin ma isegi teada... Nagu filmist "Mükloobi elu" või "Lord of the Ring´ist" mingi koletis.
Filmi järg ilmselt sünnibki mu väikses köögis veepanges.

Tegin teise valamise ka. Proovisin hästi osav olla, keerutasin tina ja sulps... eeee, eee,ee
Teine samasugune!
Nagu tinasõdurite kõige koledam unenägu.

Vaatasin siis varjult, keerutasin eest ja takkaotsa. No nii!  Polegi asi väga hull, varju pealt paistab nagu Puhh ja Notsu :) Mis siis, et lähedalt paistab, et nad väga kärnas on.

Hakkasin siin internetis uurima, et mida-see-veel-peaks-tähendama ja leidin soomlaste uuema aja seletused.


Ok, seletused seletusteks, kes need veel välja mõtles..., aga nüüd näidake mulle inimene, kes tina valades saab omale matkaauto, arvuti, aku, mereröövli, rongi, raamaturiiuli, koopiamasina, tuletõrjeauto, trammi, baari?!! /Just selliste sõnade seletusi seal seletati./
Mina tahan teada, mis meetodil neid saadakse?
Kui vette kukkub üks klönt tina, mis tavaliselt kas ümmarguse või pikliku kuju võtab, siis mina tahan näha koopiamasinat ja tuletõrjeautot!


Ja Puhhist ja Notsust mitte sõnagi! Keerutasin siis veel neid nii ja naapidi. Ûks oleks nagu tinasse valatud roosa panter ja  teine lähivaatlusel ussipeaga leek, varjuvaatlusel päkapikk.

Või mis need mul on? Üks võimalik variant on ka rase suslik.