FOTOJAHT/ seotud, sõlmes

Tegelikult on palju asju omavahel seotud ja nähtamatult sõlmes.
Rand ja maa, öö ja päev, laudpõranda lauad, müüri kivid, pilli keeled jne. jne.
Kivid seinal tsemendiga, pill seinal kividega, mõõk pilliga, pillikeeled omavahel, pill ja hääl.
 Teinekord on elu sõlmes, teinekord sõlmitakse lahti...
Mina olen seotud fotojahiga :)

Ma sain töökoha!!!!!!!!!!!!!

Mul on praegu ka, töökoht. Väga vahvad inimesed mu ümber. Oleks järgmiseks aastaks samuti, aga ma tahtsin püsivat töökohta. Sellist, kus igal aastal ei peaks uusi lepinguid tegema.
Kanditeerisin.
Kirjutasin avalduse luuletuse vormis :).
Käisin vestlusel ka. Tööpäeva lõpuks.
Täna tuli kiri. Suur.
Lahti teha ei julgenud.
Vaatasin läbi valguse :)
Ei näinud ussigi.
Teen lahti ja seal ta seisis must- valges. Olen valinud Tiia.........jne jne 49 kanditaadi hulgast alates 1.4 püsivasse töösuhtesse sinna ja sinna. JJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJJEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEESSSSSSSSSSSSSSSSSSSSS!

MUL ON NÜÜD PÜSIV TÖÖKOHT SOOMES :) :) :)

Pilt pidu meie köögis :)

Sugulaste nimetustest

Eesti keel on ilus ja armas, aga mõned nimed on eesti keeles nagu narrimiseks välja mõeldud. 
Eriti veel sugulaste omad.
Need on sellise imeliku alatooniga, vähemalt minu arust.
 Ei teagi kas keegi päriselt ka selliseid nimesid kasutab  või on need lihtsalt mingid nimed :).
Kõuk? Käli? Küdi? Nadu? Nääl?
Neid nimesid lugedes tuleb tunne, et oled mingis eskimo külas...
Mingid imelikud sõnad.
Aga nad on ilmselt ka sinu suguvõsas.
Langud?
 Sõtse ja lell?

Mul on olnud ikka onu, olgugi et ta hõimlaste hulgas tegelikult lell on ja onusid mul polegi. Ja mul on 5 sõtset, keda ma pole iilagi sõtsedeks kutsunud (nimi meenutab mingit linnuliiki) ja 2 tädi.
Ja tädipojad ja -tütred on mul olnud, mitte nõbud, kuigi nad nõbu nime kannavad. Nõbu...õeh, mis nimi.
Huvitav, kui paljud üldse on neid sõnu kasutavad? Teie kindlasti kasutate, jah? Veel on mingeid imelikke nimesid?

sõtse- isa õde
lell- isa vend
tädi- ema õde
onu- ema vend
nääl- naise vend
käli- naise õde
nadu- mehe õde
küdi- mehe vend
nõbu- sõtse, lelle, tädi või onu laps
langud- mehe ja naise vanemad omavahel

QHMTQTXX

Loe siit 

Töövestlustest ja blogindusest

Vaatasin eile juba seda kuulutust, kus pakutakse blogijale tööd. Head asja on hea levitada.
(ma ei saa selle teksti eest mingeid hüvesid ega kanditeeri ka sellele töökohale)

Lugesin nõudeid ja vedasin mõttes üle kriteeriume, mida ma ei täida. Neid oleks nagunii mitu.
Jõudsin siis kohani kus kirjas:
varasemat blogipidamise kogemust me ei nõua,
ja muigasin. :)

Mina küll nõuaks, kuigi jah, ega see väga vajalik pole... aga varasem blogikogemus on vähemalt minule andnud selle, et ma ei tao oma pead enam iga närvilise kommentaari peale. Ma ei haara peast nende kohal, kes nipsakalt viskavad  patsid seljataha ja  hüüavad: mis see blogi veel on!?
Ma tunnetan keskkonda, kes kirjutab ja loeb.

Mul oli hea meel, et blogidest on hakanud sündima midagi, mis laias maailmas ammu levinud. Kõik suuremad ajalehed koguvad enda alla huvitavaid lugejaid. Blogipidajatele makstakse selle eest, et nad kirjutaks. Ja alati pole sensatsioon see, mis müüb. Alati ei pea kirjutama sensatsiooniliselt ja verd kellelgi ninast  kaevama.

Mõtlesin samas ka oma töövestluste peale. Viimasest polegi väga pikk aeg möödas.
Minu soovitus- ära mine vestlusele siis, kui tööpäev hakkab läbi saama. Kui töövestlustpidav küsis mu´lt "kogemata ja harjumusest", et kas ma tahan maja ka näha (ilmselt lootes, et ma ei ütlen), siis "jah" vastust kuuldes nägin ta longu vajunud näost kahetsust ja enesesõimu. Oskasin õnneks poole tutvustuse peal ütleda, et olen näinud piisavalt. Aga jah, kui teine on väsinud, siis ise superpositiivne olla on ka nagu haava peale sool. Kogu see vestlus oli, et okokokok....
Endiselt on selline imelik tunne, et ise ta ju valis selle vestluse aja, mitte mina. See selleks.
Ehk järgmine kord läheb paremini.

Olen olnud kunagi ka töövestlusel, kus meid oli korraga 8 ja kus kõik proovisid end teisest kõrgemale ja kaugemale upitada. Loomulik, sellepärast neid vestlusi ju tehaksegi, et parimad välja selgitada, aga see "mul on ikkagi punasemad sukad!!!" vestlus oli..... omamoodi kogemus, ütleksin, et suurim enesemüümise kool.
Sellest vestlusest õppust võtnuna sain järgmiseks neljaks aastaks tööd.
Aga võib-olla ka sellepärast, et mul oli selle juhatajaga sarnane huumor.
(1 näide. Kui teised olid oma muusikaalased teadmised ette lugenud,  ütlesin mina, et koolis need neli aastat klaveriõpinguid on minu kohal küll üks suur raha raiskamine olnud. Ühesõrme koerapolka on endiselt mu tase, aga see-eest tean ma täpselt, kus raamatukogus on head plaadid. Ja vajadusel löön trummi ja pean viisi. Ja ma oskan omale vajadusel abilisi leida.)

Töövestlus ennekõike tunde küsimus. Tööle saamine või võtmine on ikkagi kahepoolne suhe. Sama palju kui  tööandja vajab töötajat, on tööle tahtjal õigus sellelt töövestlusel informatsiooni  saada.  Me veedame ju 8 tundi päevas keskkonnas, mis peaks olema meeldiv. Töö peab meeldima, kui seda tahetakse, aga selle juurde käivad ka sada muud pisikest asja, mis peaksid 1-1 olema.

Filosoofiliselt söögist

Oleks hea kui inimene sööks vähemalt 3 x päevas. 
Mõelge kui palju aega ja raha meil läheb söögi hankimise, tegemise ja kõige selle juurde kuuluvaga. Rääkimata sellest, et sa pead seda tegema. Sest muidu võib juhtuda inetult ...
Mõtled mida teha, kuidas valmistada, hangid toiduained, kulutad energiat jne.
Iga päev kanasuppi  ju ei söö ega taha ja  arvata võib, et lõpuks pole see ka enam tervislik. Vitamiinid ja muu eluks vajalik  kuulub eluspüsimise juurde.
Miks ei võiks olla nii, et igal inimesel oleks sündides  sisseprogrammeeritud oma elu jooksul söödavate ainete arv või siis konkreetselt suppide ja praadide ja pirukate jne arv. Et kui oled söönud teatud arvu pirukaid, siis ongi kõik. Ei mingeid pirukaid enam! Finito!  Sul on veel 7 suppi söömata, vali ja söö neist või vastupidi. Ja sa ei pea mõtlema enam ei supile ega praele ega magustoidule, ei nende tegemistele ega ka söömistele, kui oled näiteks söönud  4 000 suppi, 4000 praadi jne. Kogu ülejäänud elu ei pea enam söögi tegemisele mõtlema ega aega ega raha kulutama.
Või et teine variant. Inimene sööb ainult teatud vanuseni. Näiteks 34 ja ei suppigi enam!
Mida teeks inimene selle kättesaadud staatusega, söömatuse ajastul, kui on raha ei kulu enam söögile, vaid seda võiks kasutada näiteks harrastusetele vm.
Mida teevad kõik restoranid/kokad, kes võitlevad klientidest 34 eluaastani või 4000 prae pärast? Huvitav, kas maailm oleks parem paik või vastupidi sünniks söögisõda?

Inimene õpib kogu elu ehk mida ma sain alles täiskasvanuna teada

Internet on suur ja lai ja ühel kaunil tunnil komistasin  ühte foorumisse.

Seal käis vestlus, et kas veetornid /vesitornit/  polegi siis koguni  vett täis? !  :)  Nii mõnigi oli arvanud, et on.
Ja jah, inimene õpib  kogu elu...

Seejärel hargnes seal  jutt teemal, et mida muud on saadud alles täiskasvnuna teada.

Lugesin ja naersin ja tundsin end päris normaalsena.

Mida siis inimesed ei tea.

Et ananass ei kasvagi puus ja et kui magad öö laevas, siis neid turvavöid ei peagi enda ümbere kinni panema!:D (voodiriiete kinnituskumme)
Et anšoovis (anjovis soome k.) on kala ja kappari (kapris soome k.) taas ei ole kala.
Ning et "genuine leather" ei  tähenda, et toode oleks genuiini nahast tehtud :D.
Ûks mees nimelt arvas, et genuine on kindlasti mingi loom, umbes nagu gepard.
Ja et "huile sur toile" ei olegi autori nimi vaid näitab materjale- õlimaal lõuendile.
Ja et kui lähed külla ja uksekella juures on tekst  FRIEDLAND, siis see ei tähenda seda, et oled uksega eksinud. See ei  tähenda inimese perekonnanime või suguvõsa nime, kes seal korteris elab, vaid uksekella valmistaja nime. :D


Mul tuli selline efooriline tunne neid jutte lugedes, et  ma kutsuks kõik need inimesed kokku ja hakkaks neile kuningannaks.
/Kuninga koha jagasin ka ära ;), anšoovise koha peal, selle eesti keelseks  tõlkijale./

Aga siis tuli meelde üks aga, mis purustas mu kuningriigi...

Ma sain ka alles hiljuti targemaks.
/tegelikult on maailm  täis tarkust, mille olemasolustki  mul pole/
Kui poleks olnud fotojahti, siis ma arvaks tänapäevani, et kiivi kasvab üksikult nagu õun . Aga võta näpust! Kobarelukas :D

Nüüd  võite teie ka pihtida oma suurekskasvamise valudest.

FOTOJAHT/ kaar

Astusin ükspäev seda tänavat mööda

ja mõtlesin, see mis on ümmargune, selles on peidus ka  kaar.

 Kui räägitakse elukaarest, siis kas elu on ümmargune ...?  Kas see teispoolne, on siis ümmarguse teine pool? Või on olemas lihtsalt erinevate dimensioonide kõrvuti seisvad kaaared?

Meie siinpoolses elus on samuti mitu "elu"kaart.

Me oleme lapsed, teismelised, täiskasvanud, vanurid.

Kõike seda ühe elu jooksul. Meil kõigil on oma ajalugu.Erineva "käekirjaga".
/pildil paar kaardus sõna mu seinapildilt. üldselt meie käekiri on väga kaareline/

Ajalugu, mis algab kodust.

Kodu...
Kui ma oma praegusesse koju esimest korda sisse astusin, oli üks kaardus  sein see, millesse ma kohe armusin.

Siis tuli mulle külla üks mees ja ütles, et see tuba olevat nagu kaptenisild. Seinalt puuduvat ainult  suur rool. :)

:)

 Eks igaüks ole kapten oma elus. Mina ka, oma karidel käimiste ja majakatega siin elumerel.
Sellegipoolest, elu on lill ja leek, eksole! /leegis on ka mitu kaart :) /
Elus on palju asju, mida tahaks unustada ja palju asju mille üle oled õnnelik.

Tundkem siis  rõõmu ilusatest hetkedest ja naeratustest!  :)

Teised fotojahtijad leiad siit.

Blog.tr.ee vigadest

Minule on viimasel ajal kirjutatud, et mil moel minu postitused ilmuvad Blog.tr.ee blogrollile ja mõnede omad mitte. Et nüüd on mingi valitud seltskond seal blog.tr ee peateel ja teised on tsensuuriga kõrvaldatud jne. jne.

Ei, asi  ei ole tegelikult nii.
Konsulteerisin asjatundjaga.
Blog.tr.ee omaniku kodus olemisest või olematusest, oleneb see, kas asi korda aetakse või ei, kas tehniliselt poolelt sulle vastatakse või ei.
Kuna keegi pole tegelenud praegu vigade parandusega, siis võime oletada, et omanikul on midagi paremat teha kui mingi huviklubi saiti parandada. Blog.tr.ee on ju ausalt öeldes lihtsalt sama huviga inimestega kohtamispaik, mis ei too rahaliselt vist suurt midagi sisse. Tõenäoliselt siis.
Niisiis selle haldamisega või parandamisega pole ka kiire.
Küsimusele, et miks siis ikkagi järsku pooled blogid enam läbi ei tule, vastati nii:

kui wordpress või mõni muu platvorm muudab midagi oma postituste väljastamismehhanismis ja blog.tr.ee sellele ei reageeri, siis lähebki katki.

Niisiis, kui oled muutnud ise või sinu haldav platvorm midagi, siis tõenäoliselt on see süü, miks sind enam läbi ei lastud.
Saatsin omanikule ka  kirja. Ootame ja vaatame, millal ja kas üldse asi korda tehakse.
Seniks Karlssoni sõnu: rahu, ainult rahu!

FOTOJAHT/ kimp

Seekord siis fotojahil teemaks kimp. Põhimõtteliselt võib kõike kimpu köita, lillest luuani jne.
Minu pildid on  pildistatud täna.
Käisin  kirpparil ehk siis kirbuturul, vanade esemete adopteerimise paigas.
Ja mõtlesin omaette, et mida kõike inimesed ka ei müü ja kas nad tõesti arvavad, et see, mida nad sinna kokku on kandnud, ära ka ostetakse. Pooled asjad on ju lihtsalt rämps.
Tegelikult on need turud siiski väärt kohad, midagi on seal  ka korralikku müügiks.
  Samas kajab seal turul nii asjade, kui ka müüjate meeleheitlik hääletu  hüüd- OSTA!

/vajuta pilt suuremaks/

Barbied, kokteiltikud ja pealuud olid kõik ilusasti kummipaelaga või võrguga kokku köidetud ja ootasin kahvlite kõrvallauas ostjat... ehk mõnel läheb vaja...kümmet pealuud, kuute Barbiet, 40 kokteiltikku. :). Müüakse ainult kimbus.

Need allpool on rohkem kodused kimbud :)

Teised jahtijad selle lingi tagant.

Naistepäeva valmistamas...

Naistepäev on siin maal  väga väikese tähendusega. Alati võib ju küsida,et milleks ja kas teistel päevadel siis pole, aga võtame teistpidi situatsiooni, et üldse ei märgataks, siis oleks vastupidine reaktsioon, kas me naised polegi siis tähtsad jne.
Ûhesõnaga, minu arust hea et märgatakse.
Viimastel aastatel on seda üritatud natuke esile tõsta ja pisut on  hakanudki välja paistma.
Meil tööl ka.
Ise teeme, ise oleme :)
2 meest kauba peale.

Eelmine aasta tegime sel puhul seeliku päeva, sel aastal mõtlesime natuke laiahaardelisemalt asjale läheneda...
Soome keeles on  algavad väga mitmed naiste aksessuaarid ja riideid h-tähega ja seepärast kuulutasime välja, et 8.3 on meil tööl H-päev. Ja sel päeval on soovitav riietuda ja ehtida end nii mitme h-tähega algavasse rõivasse kui võimalik.  Kaunistada end samuti. Aga nii, et 1 H per rõivas või kaunistus. Ja selliselt riietatuna  peab olema kogu tööpäeva.
Kirjutasime kuulutusele juurde ka näiteid, et kõik mitte ainult seelikus, huulepulgas ja pärlites tööle ei tuleks  (hame, huulupuna, helmet), vaid läheneksid asjale natuke laiemalt...

Näited olid (mõned): hiirimatto, haarukka, henkselit, hopea, hiusverkko, hajuvesi, haalari, hollannikkaat, hanskat, hintalappu, huopatossut, huivi, hattu, hame, housut jne.jne.

See kel kõige rohkem h- tähega esemeid küljes, saab auhinna ja teine auhind läheb kõikide vahel loosimisele.
Kuna mu armsad töökaaslased käivad mu blogi tõlkija abil lugemas :) ;), siis ma ei kirjuta siia, mis auhinnaks on.
Käisin ja kerjasin mõnedest poodidest ja kui rääkisin neile oma jutu ära, milleks ja kellele, tegi see auhinna annetajatele nalja :). Auhind sisaldab tänu sellele mitut head asja...
Nalja on saanud töölgi, kui kõik usinalt mõtlevad mida selga panna.
Ütlesin töökaaslastele, et ma võin ükskõik mida endale selga ajada ja ütleda, et näed eesti keeles on see h-tähega. Kuulutusele kirjutati ruttu juurde- soome keeles :).
Vaatasin oma kappides ringi ja leidsin helkuri /heijasin/ ja vana suusamäe pileti /hissilippu ja kinnitan need haaknõelaga ? kuhugile...ehk halli pluusi külge. Otsustasin, et panen endale hinnasildi ka külge :), võib olla ma maksan isegi rohkem, kui 400 e. :)
Meestel lubasime ka kapist välja tulla...

Juuresolev hipi pilt leitud siit.

Streigid minu elus

Oma lähielus olen üle elanud kaks streikki.
Eelmisel nädalal marssisid töökaaslased, kes kuuluvad JHL ametiühingusse, keset tööpäeva töölt ära linna peale suppi sööma. Selle streigi mõju meile, tööle jäänutele, oli väike, aga see oligi rohkem moraalistreik. Põhimõtteliselt streik on alati ka moraalistreik. Aga ütleme nii, et selle streigi majanduslik kahju ei olnud väga suur.

Täna oli Soomes bussijuhtide streik. Kui ma poleks pidanud mõnda sõitu ette võtma, oleks see minu jaoks olematu tähendusega olnud. Tänan siiski õnne, et kesklinnas elan ja  raudteejaama jaksan jala ka minna. Aga rongis istudes ja kaassõitjaid kuulates, on selle mõju siiski suurem. Sest inimesed, kes varem bussiga kodu lähedale said, peavad kasutuma nüüd taksot. Ja seda arvet sa ei maksa keegi muu kinni, kui inimene ise.
Sa kas sõidad või ei. Sa pead tööle minema ja kui su elamine on natuke kaugemal kui kesklinn, siis pole lihtsalt teist võimalust. Loomulikult oma auto, aga sedagi pole kõigil või siis on teisel pereliikme kasutada.
Rongis rääkis üks vanem paar, kes Saksamaalt tulid, et neile tuli streik täieliku uudisena. Alles lennukis said nad lehest  lugeda, et bussiga ei pääsegi  koju.
Tšehhist tulnud proua ütles sama, et temal on ees Kouvolast edasi 55 km taksosõitu, kuna buss ei sõida. Õnneks kuulsime, et streik ainult päeva kestis.
Aga mis mind õhtuseid teateid lugedes imestama pani oli teade, et liikluse taastamine polegi nii lihtne, selleks läheb veel teine päev. Et mida? Ei pea ju midagi uuesti avastama hakkama, milles küsimus? Kas iga streigi järel leiutatakse siis uuesti "jalgratast"?

Avastamisrõõm

Avan ostu paki ja loen juhendit. Pakendist tuleb koos ostuga välja mingi oranz plastmassist lilleke. Hm...
Ei pööra lillele erilist tähelepanu.
Kui asi tööle saab pandud, vaatan seda lapikut lille.
Mhm, kingivad sulle lille ka ostu puhul, et palju õnne nagu või, mõtlen süvenemata.
Noorem põlvkond vaatab ka lille ja küsib, et kust see tuli.
"No pakist tuli, palju- õnne- lill :)," vastan endiselt süvenemata. "Asja kogu tagumine pool on kah lilleline, on vist mingi topi-kuhu-tahad- lill, kauba peale."
Noorem põlvkond läheb vaatab ostu tagakülge ja tõdeb, et mul on õigus.
Mina: "Siin lille peal on midagi kirjas..."
Noorem põlvkond:" Oot, siin loeb cable tie..."
Peaaegu ühest suust:" Aaaaa, see on ju cable tie :D!"

Eksole naiselik juhtmetehoidja! Aga ainult 5  mu 100st segi läinud juhtmest sorteerib ära. :)