FOTOJAHT/ 100

Esimesena mis mulle  üldse selle teemaga seoses meelde tuli oli Scandinavian Music Groupi laul "100 km Ouluun". Siis 100 kg, 100% ja  100 aastat.
Sajand polegi tegelikult mõne asja juures palju. 100 ja rohkemgi aastaid vanu asju on ju tänapäevalgi  püsti ja kasutusel.
Majad ja müürid, aiad ja piirikivid. (pildil olevale paadile tegin nüüd natuke ülekohut, tema on alles noor pensionär :) ) Nii seisab pildil olev,  rohkem kui 100 aastat vana laut, veel täitsa püsti.

Ka  see tänavavalgustuslamp on 100 aastane. Temasuguste  elutee algas Soomes  natuke rohkem kui sada aastat tagasi, Tamperes.

 

Ja ilmselt said 100 aastat tagasi targaks ka mõned inimesed  Lahtis... Neile püstitati lausa mälestusmärk ;) Mõnikord tundub, et nemad olid ka viimased... Eh, no ei... :))

Teised inimesed armastavad teha aga teistsuguseid asju, mis ehk väga targana välja ei paista, aga ilusana küll, nii kaugelt kui lähedalt.
Pilt siis 100 plaadikest "väljalõigatuna" suurest Finlaysoni manyfaktuurile pühendatud kunstteosest Vapriiki seinalt. (Lugesin mitu korda üle, et ikka täpselt 100 tuleks :))

Teised 100 jahtijad selle lingi taga.

FOTOJAHT/ MÄLESTUSEKS

Igas aasta-ajas on eelmine mälestuseks. Teinekord narrib aga uus aasta-aeg vana...
Pidi ju nüüdki lund olema niiet jagub. Oli jah, päevaks! Just õppisin uuesti jänesejälgi hüppama ;) ja otsas ta oligi.
Sügis oli nii ilusasti oma visiitkaardi mälestuseks jätnud ja  valmis... aga ei midagi.
Ootame siis, millal valge selle pimeda kaamose võidab. Tuleks juba!

Mälestus suvest. Ja Hiiumaast. Ristimäel on  mälestusmärk, mis seisab koos kahest veskikivist ja on püstitatud lahkuma sunnitud  hiiurootslastele. Koht  kuhu ma kõik oma tuttavad  riste tegema olen tarinud :)

 

Lõpuks ka mälestusmärk, mille puhul ma nö mõttes "ämbrisse astusin".
Meie linn on täis igasugu sõja-aja mälestusmärke ja arvasin kogu aeg, et ka see mälesusmärk on püstitatud mehi rindele saatnud naistele, kes siin mehi taga nutavad ja neid koju ootavad. Et näe lehvitavad neile järele. Ja mis siis välja tuli...
Teos kannab nime Launeen neidot ja on lihtsalt üks purskkaev, mis esitab naisi vett kallamas. Muud ma pole selle teose kohta välja lugenud. Pettuse värk ma ütleks, mina nii mõtlesin ja kurvastasin nende naiste pärast, mitu korda isegi. :)

Teised mälestusi jagamas leiad selle lingi tagant.

Teemad kevadeks- andke aga teada, teen neist siis valiku ja teatan jälle päeviku vahendusel. Valikute tegemine ongi kõige raskem, sellepärast annan teistele kõigepealt sõna.

Kust algab Tallinn?

Kõigepealt leitud nalja.

1. mine google mapsi
2. kliki marsruudi otsingule
3. kirjuta algpunktiks Jaapan
4. kirjuta lõpp-punktiks Hiina
5. mine marsruudiõpetuses kohale nr 43
:)



Tee sama USA -Hiina 
Vaata kohta 27 :)





Vaatasin siis, et kuidas pääseda Helsingist Tallinna, kas peab ka vesijetti ostma hakkama või kajakit laenutama. Õnneks soovitati laevaga minna.

Siis uurisin, kuidas pääseda mäiteks Tallinnast Haapsalusse. 

Algpunkt Tallinn algab Mere puiestee keskelt  suunaga sadama poole. 
Niiet kõigepealt pead sõitma 400 m ja Ahtri tn kohal tegema U- pöörde. Ausalt öeldes ma pole kindel kas liiklusmärgid seda soosivad, kohalikud peaksid teadma. Mõnes mõttes on see õige, Mere puiesteelt pääseb igale poole ja Tallinna ametlik keskpunkt, mis on Raekoja platsil, ei annaks autojuhile just kõige paremat informatsiooni edasisõiduks.  Huvitav ikkagi, et kes otsustas, kust Tallinn algab või lõpeb. 
 Haapsalu hakkab samuti keset tänavat.
 Loodetavasti mapi kasutajad ikka pääsevad sinna kuhu nad on minemas :).
Ning üks on ka kindel, Google mapi tegijatel on ilmselt olnud "siiber" ees või vähemalt on neil  naljaks olnud, sest vesijetiga ookeani ületada... ;) ja kohale jõuda ajas mis seal on kirjas....:) Tõstan pöidla püsti, kes nii kohale jõuavad.
Ma üldse ei imesta kui varsti hakkab  Googlemap extreme- seiklejaid välja ilmuma.

Krooni devalveerimisest

Ma tahaks argipäeva täiskasvanute päris "muinasjuttu".
Segaseks kipub, jah? No ma tahaks, et meie päris elus oleks ka midagi püsivalt kaunist. Jäävalt jäägitud truudust, ilu ja õnne, käest lõpuni kinnipidamist või midagi muud, mis ei oleks viha või poriga üle valatud. Ausat olemist. Mis oleks originaalne, õige või naturaalne, või kuidas seda nüüd kutsuda. Midagi, mis hoiaks alal lootuse ja teadmise, et on olemas veel usaldus,  headus ja austus.

Maailm on aga ahne kõmudele.

Kõiges leitakse  midagi halba või  urgitsetakse niikaua, et vägisi midagi leitakse.
Ei, ma ei taha silmapetet või situatsioone a´la- kui ei räägita, siis midagi ka pole. Ei.
Loomulikult- kus suitsu seal tuld ja tuletegijaid. Ja mida kõrgemal positsioonil sa siin maailmas oled, seda kergemini sinust kinni haaratakse ja sind luubi all vaadatakse.
Nüüd siis halvasti ehitatud kaardipaki situatioonist või ajendist sellele krooni devalveerimis jutule.

Pagana naaberriigi kuningas kah!  Pidi ta  nüüd siis niiku käima ja tegema asju.
Tema särav kroon devalveeriti eelmisel nädalal ilmunud raamatus. Kahju ju, nii ilus pere... :)
Ma ei arva, et ei peaks kirjutama asjadest, mida sind juhtuv tegelane teeb, ilusatama asju. Loomulikult ma tahaks teada, kui ohmu või tark keegi on.
Aga ka suurtele poistele peaks meelde tuletama, et tikkudega ei tasu mängida!

Ja veel  rohkem paneb mind imestama need naised, kes pärast iseenda suu läbi kuulsaks saades nutavad- aga ma ei tahtnud ju talle miskit paha! Oh seda naiivsust!!!!! Müüb või lihtsalt lollilt räägib end raamatusse või ajalehte ja siis imestab oma suurte Bambi silmadega, et ups, kuidas see siis nüüd niiviisi läks. No ei tahnud ma talle midagi paha ...
See on tegelikult psühholoogiliselt huvitav, et mis selleks ajendab. Kas tõesti kuulsuse saavutamisel ei valita vahendeid või ollakse lihtsalt lollid.
Naiivsed ruudus. Nii ülemises  kui alumises otsas.

FOTOJAHT/ SÜGAV

Sümbol, kaudne või otsene tähendus, konkreetne pilt, mida liita sügavuse alla? Teema nagu Hamleti monoloog.

Leidsin siis fototvarast natuke otsest ja natuke kaudset sügavust.

Kollane madu on sügavuse piiriks

 Punased hoiatavad sügavuse silmad

Pudeli põhja sõrm ei ulatu, mõistuse kadu aga küll... Teinekord sellest sügavusest ei pääsegi...

 

 Arhitekruuri sügavusi  Tampere Tehnilise Kõrgkooli Arhitektuuriosakonnast. Esimene reaktsioon-oi,  aaaa, eeee, oooo, mis see veel on?! :)) Huvitav oli.

 

 

Teised sügavusi otsijad leiad lingi tagant.