Vaatasin, et Tallinn hakkab Hiina uut aastat vastu võtma. Mul pole midagi ettevõtlike inimeste vastu ja hiina vähemus tunneb end Eestis ka palju kodusemalt .. Mitu neid oligi? Ma saan aru ka sellest, et kui aastas on ainult mõned värvikad pühad, nagu jaanipäev, uus-aasta...mis veel?, kus koledat häält saab põõsa all teha, siis tahetakse end välja elada ka muul aasta-ajal. Meie pühadesse ei ole tikitud suuri tundeid, kus end emotsioonselt väljendada. Aga tahaks ju, ehk, või? Meie kardri- ja mardipäev pole vist piisavalt maskiballilised? Halloween on ju ikka palju kobedam.
Uuema aja eestlane ei taha olla kehvem kui ameeriklane, tema tahab ka kalkunit süüa ja südametega kaarte saada.
(Sõbrapäevast ma saan veel kuidagi aru, et no, ninnunännu oled_ kallis_ sõber_ mulle, muidu ma ei teakski ju, eksole...üllad mõtted jne.)
Ma tunnen end alati pisut piinlikult, kui keegi viisi ei pea, aga on enda arust väga hea laulja ja sina pead asja juures head nägu tegema.
Sama asi on võõraste pühade tähistamisega. Me oleme neist nagu midagi kuulnud ja proovime netist järge otsides neid üle tuua, ise täpselt teadmata, kuidas see asi välja näeb.
Aga kas üldse peab? Miks me tähistame võõraid pühi? Miks me omi alal ei hoia ja üles ei soojenda? Vastlapäeva ja kadrid-mardipäeva jne.
Aga kuidas oleks export pühaga? Jaanituli Hiinasse, väikesed hiinlased võiks kaerajaani, vabandust riisijaani vihtuda?
Kas nüüd kui Tallinn on kultuuripealinn, ei võiks justnimelt meie oma traditsioone esile tuua, vanaaja kalendri järgi? Aga ei, unisex või one-size pühad kõigile!
Mis püha meil järgmiseks tulemas ongi?
5 kommenttia:
Tundub, et nagu muiste oodati laulus aega, mil Eesti piir käib vastu Hiina müüri, nii loodab keegi Tln linnavalitsuses, et ükskord algab aega, mil Hiinas võetakse vastu Tallinna uut aastat ja kõne peavad Hiina linnapea ning Tallinna suursaadik.
Ma mäletan jälle seda Runneli luuletust "Viimne rubla"
/mis noorena õpid, seda vanana mäletad ;P/
Viimne rubla rändab viinaks
Venemaa saab varsti Hiinaks
oleks mul veel rubla raha
kõik ma jooksin joonelt maha.
Enne kui see Hiina jõuab
üle Peipsi vete sõuab
mehi koormast maha sajab
oma kojad püsti ajab
tanguks trambib viina vilja
siis on otsas, siis on hilja.
Hiina mees võib jääda kauaks
ja võib muuta ühishauaks
selle valla,selle ala
nüüd veel saab, nüüd viina vala!
Vrd ka Mihhalkovi „Nemad ja meie”, 2. salm: Neil dollar, käibele ta antud seks, / et valmistada relvi mõrvareile. / Meil – rubla – hoopis teisteks sihtideks, / et kerkiks uusi haiglaid, koole meile.
Ma ei tea, kes selle eesti keelde tõlkis, aga, nagu näha, on selles koguni samal real Aaviku tehissõnad „relv” ja „mõrv”. Külgedel olid ka pildikesed, ühel Ameerika pilvelõhkujate taustal jalutamas paar inimest, seljas plakatid tekstiga WORK AND BRED (kirjapilt muutmata), teisel õnnest pakatavad ehitusmehed ehitamas Moskva kõrghooneid.
Jaan Riisi võiks see tantsumõte ehk muhelema panna :P
Soovin õnne ja rõõmsat meelt homse küünlapäeva ehk putrupäeva puhul
Postitage kommentaar