Seepärast otsustasin, et võtan ette ainult ühe maa, Saaremaa ja minu ruudulised sealt.
Jätsin esimese pildi tahtlikult keeramata, sest just sellisena ma seda nägin ja pea viltu pildistasin,Kuressaare Piiskopilinnuses. Tunnistan, et kuigi ma lootsin, et see alla ei kuku, oli seda pildistades ikka päris kõhe tunne. Teiste piltide puhul sellist tunnet ei tulnud :)
Teiste pilte näed selle lingi tagant.
6 kommenttia:
Mul on ka pilt täpselt samast kohast ja täpselt samas suunas kui esimene foto.
Ilusad ruudud oled pildile püüdnud.
esimesed ruudud on ähvardavad. aga kui oled julgenud nende alt läbi lipsata, siis kohtud juba ilustae ruutudega?
vuuduul on postitus šotiruuduline, Sul saaremaaruuduline :D
Esimeses pildis on töesti hirmu emotsioon sees...ses suhtes erakordne foto.
(Ma mötlen, et mina sinna alla poleks julgenud pugeda, vast käe koos kaameraga oleks söendanud pildi tegemiseks korraks susata).
PS. see ronitaim (googeldasin), mis mul ruudustikus aeleb, on Ipomoea purpurea. Eestikeelset nimetust ei tea. Esimesed seemned sain aastaid tagasi Älvsjö aiandusmessilt. Tuleb ette ajatada, muidu ei jöua meie kliimas öitsemiseni, aga öied on mystilised, niisiis vuuduu'likud;). Vöib-olla sokutan pildi kunagi mingi märksöna alla.
oeh... see esimene pilt on ikka päris valus :)
Postitage kommentaar