Mis asi on eestlus? Mis see Sulle on?
Esimesena me kõik ütleme KEEL. Loomulikult. Väikse rahva väljendusvahend, pisikese maa ainulaadne tunnus.
Keel on mistahes maale tunnus, identiteet ja miks me, eestlased, ei peaks olema uhked sellise pisikese maa üle, kus on ainulaadne keel. Loomulikult oleme.
Aga kas ainult keel on see, mis teeb eestluse?
Minule tähendab eestlus lisaks keelele veel ajalugu, maad, kultuuri, sugujuuri, sõprust, töökat rahvast, haritud ja intelligentset rahvast, kombeid ja traditsioone.
Eestlasele on eestlus tähtis. Juba nii tähtis, et ta otsib üles kõik "mena suvarid", kel kasvõi üks rakk on Eestimaaga seotud.
Aga alati, alati!, kui räägitakse kuhugile mujale elama läinud või mujal sündinud eesti juurtega inimesest, tõuseb keel nii kõrgele pjedestaalile, et jätab varju kõik muu.
Aga kas eestluse ülal pidamine on ainult keel?
Ka mulle on keel tähtis, nii nagu varem ütlesin, aga veelgi tähtsam on INIMENE, kes seda keelt räägib.
Inimene ise on see, kellest kõik algab. Juba enne kui ta suu avab.
Oma käitumistega, maneeridega, kommetega anname näo üldistusele- eestlane, ja traditsioonide ülalpidamisega eestlusele. Aga miks see ei ole kunagi esimesena meeles!?
Siin Soomes elades olen oma lastele edasi andnud neid kombeid ja traditsioone, mida meie peres on tähtsaks peetud. Jah, ka eesti keelt, mida mu lapsed räägivad.
Mu lapsed on õppinud mitut keelt. Nii räägivad mu mõlemad vanemad tütred kuute erinevat keelt ja poeg õpib neljandat keelt.
Aga veelgi olulisemaks kui keel, pean ma seda, et neist kasvaksid inimesed, kes oskavad ja tahavad suhtuda teistesse inimestesse positiivselt ja austavalt, olenemata rahvusest või maast. Et nad oleks abivalmid, töökad, ja avali maailmale, olenemata sellest, mis keeles nad seda teevad.
Jah, mulle on oluline ka see, nad tunneksid oma ema ja isa kodumaad, kuigi neile on Soome kodumaa. Samas soovin, et nad oleksid uhked selle maa üle, kus nad on üles kasvanud, lisarikkusena vanemate traditsioonid.
Me oleme mõlema maa kommetest läbi imbunud ja see on ütlemata tore! Julgen juba väita, et see on rikkus ka meie sugulastele, tuttavatele, kes saavad Soome kommete ja tavade võrra rikkamaks.
Neist ja minust on tulnud kahemaalased, kahekeelsed ja see on meile rikkus. Julgen väita, et meie positiivne suhtumine Eestisse / ja miks see ei peaks olema positiivne?!/ on välitunud ka meie siinsetele tuttavatele ja seda kaudu on Eesti saanud kauni näo ka meie tuttavate silmis. Rääkimata neist sadadest laste sõpradest ümber maakera.
Niisiis minu arust eestlus ei ole ainult keel.
Miks siis peetakse eestlast, kes elab teisel maal ja igal vabal minutil ei räägi eesti keeles, kurjategijaks? Miks peetakse teda kodumaa reeturiks, kui kodus on kasutusel ka sealse maa keel?
Ma saaks aru sellest, kui üldse ei räägi, või kui vihkab Eestit ning teeb häbiväärset propagandat eestlaste kohta.
Öelge mulle nüüd armas rahvas, kuidas eestlane Eestimaal oma imeilusat eesti keelt ja eestlust üleval peab?
Kuidas eestlane kodumaal peab üleval positiivset suhtumist teistesse eestlasesse ja muudesse rahvustesse?
Väikesed näited:
mäletate I&I blogi, kel kõik mis inimjalgadel liikus hambus oli? Või vaadake netikommentaare:
heh, 5.10 2011 12:07
" kuule oksenda vastutuult, nii loll ikka ka olla ei saa!"
" mul kuivad tikud taskus, pane end põlema!"
"sellist ila oskab ainult diplomi ostnud ajakirjanik kirjutada"
tom, 09.10.2011 09:45
MIKS TA ARVAB ET ON TARGEM KUI KEEGI TEINE ISIKLIKULT MINUL ON SELLEST MUTTIST SIIBER!!!!!!
kkt, 08.10.2011 19:22
Puhas sigadus. Yanki koju - ruttu...
jne., jne, jne.
Pea iga teksi all elab mõni oma kibestumist või ma ei tea mida välja. Eesti keeles.
Ja siis ma mõtlen, kui suureks see nihilism seal Eestimaal küll kasvab ja kuidas ma pean oma lastele üleval seda positiivset suhtumist, sest ka nemad loevad eestikeelseid online väljaandeid.
Ma usun haritusse. Nii oma laste kui ka Eestis elavate inimeste, muidu lihtsalt pole võimalik... ei ole võimalik.
16 kommenttia:
Vulgaarnatsionalism möllab kommentaarides, kui selline oleks rahvuse nägu oleks kurb. Tegelikult on selline rahvuse mõni muu ihuosa, tavaliselt seda ei eksponeerita.
Lugesin su intervjuud ja mulle meeldis nii küsija kui vastaja poolelt kajastuv soojus ja südamlikkus.
Kommentaarid jäta vahele, aitäh selle usutluse eest, ilus inimene oled!
aitäh,
eks see blogipidamine ja muu kirjutamine on kasvatunud hingele juba päris paksu naha, aga sellegi poolest paneb mind pead vangutama selline... pahasoovlikkus, teiste elu üle otsustamine.
Aga nii tahaks uskuda ja mõelda, et kõik inimesed on head.
Isegi üllatavalt neutraalsed olid kommentaarid, üksikuid purskeid muidugi oli, aga ei nendest pääse. Muidugi pole eestlus ainult keeles kinni, tähtsam on ikka tunne, et oled eestlane. 90ndate keskpaik oli siin selline aeg, et kui ma juba poleks soomlastega koostööd teinud ja õnneks sai toona nii läbi, et ei pidanud lausa Soome kolima, oleks ehk isegi praegu marjamaal;) Inimene vaatab ikka sügavamat kohta:D
Mis puudutab laste ettevalmistust kooliks, siis olen küll seda meelt, et laps võiks tunda tähti, kokku veerida ja ka jupikesi lugeda. Samuti ei vasta minu kogemuse järgi tõele laste paaniline ettevalmistamine nö. eliitkoolidesse astumiseks. Keegi kindlasti rabeleb, aga mitte enamik. Kunagi rääkisime lastekasvatuse teemal, et kas on ikka õige ilma igasuguse kogemuseta väikelapsele anda iseotsustamise raske koorem asjade puhul, millest tal mingit aimugi pole. Et küsid enne annuaalset söögikorda lapselt üle, et põrsas, kas sa ikka süüa tahad. Muidugi vastab paariaastane pägalik, et eiiiiiii, ma ei taha miiitteeee miiiidagiiii! Toona arvasid ka ise, et peaks ütlema nõnna, et notsu, tule nüüd sööma!;)
Ah, pole siin mingi väikelaste pedagoogika üle arutamise koht, ma niisama, tuletan vana asja meelde.
Silm jäi alles, sa kaugel:D
Eestlus - eks ta üks keeruline nähtus ole. Keel ja kombed muidugi. Samas on meie veri (ja ka kombed) sulam "mendelejevi tabelist" (loe: taanlased, rootslased, venelased, poolakad, sakslased ning seni veel täpselt tuvastamata päritoluga ugrilased).
Mulle tundub, et me oleme selle sulami päris õiges vahekorras parajaks tempinud. Igatahes tunnevad naabrid meid ära, igaüks muidugi omal viisil
GEP näiteks :)
Delfi ja lehtede kommentaariumid: ma ei ütleks, et neid ei peaks lugema, aga midagi kaugeleulatuvet neist kah ei järeldaks. Võimaldatud näiline anonüümsus paneb mõned siukest t..eksti pritsima, mida nad seltskonnas kunagi ei teeks. Võib-olla on see anonüümne kommimine isegi hea - saavad oma mõrtsukalikud tunded kuidagi maandada.
Ühed kiruvad (anonüümselt) kõike, teised Ansipit, kolmandad neid, kel neist paremini läheb, neljandad neid, kel kehvasti läheb jne.
kuule konn, ma ei saa mitte midagi aru, millest sa räägid.
sa vist räägid sellest, et kas on õige jätta õpetamata lugemist, kuna laps ei tea, et see on talle kasulik.
Jutt käis sellest, et Soomes ei NÕUTA lugemisoskust, see ei kuulu meie õppeprogrammi. See aga pole keeld. Fakt on aga see, et kui me õpetame tähti ja häälikuid, siis pooled lastest taipavad ise, mismoodi see lugemine sünnib. Selles ongi küsimus, meetodis. Koolis õpetatakse KÄTS- meetodiga lapsi lugema. Paljud vanemad aga õpetavad neid erinevalt ja siis on lastel raske aru saada, millega tegu.
Mis puudub kasvatusse üldse, siis jah, on palju asju milles on maksab vanemate sõna ja laps ei hüppa iga asja peale vanematele nokka. Nüüd ma ei saanud sellest aru, millest see näide siia?
Nagu Ostap Bender ütles - te olete erutatud, hingake sügavalt ja rahulikult:) Lase inteka kommijate kütkest lahti, las mölisevad.
Aga tähtedest ja sõnadest - minu arust on siin kaks varianti (suur kasvatusteadlane räägib) - kas õpetada laps enne kooli lugema või üldse mitte õpetada. See juhus, et laps tunneb natuke tähti ja siis koolis õpetatakse natuke edasi ja natuke teistmoodi, muidugi ei sobi. Miks ma üldse sõna võtan? A seepärast, et need mu need lapsed, kel koolikohustus juba läbi või täitmisel, said kõik enne kooli lugemisoskuse kätte, palju ses oli lasteaia ja palju koduõppe teemat, ei mäleta enam. Ja et sul viimane teema ka segaseks ei jääks - lapse segadusseajamise teema küsimustega "kas sa tahad seda või hoopis toda" käis minu pojapoja kohta, küsisin sinult, kuidas Soomes õigeks peetakse. Tuleb meelde?:)
Duhh, eks netikommentaarides ole jah igasuguseid, nii sõrmega vibutajaid, rumalaid, kui väga asjalikke kommentaare.
Samas ma mõtlen, et me kõnnime nende sõimajate ja omi emotsioone väljaelavate kommentaatoritega tänaval kõrvuti. Pisut kõhe hakkab.
Psühholoogiliselt päris huvitav, et inimene on rohkem kameeleon, kui ta seda julgeb tunnistada. Võib-olla peaks sinna inimrassi segaverelusse lisama ka loomset alget :) oleme ugri-mugri ja kameeleoni päritoluga.
Tiia, tahaksin soovitada sulle seda, mida mullegi on soovitatud - ära loe kommentaare! Keegi ütles hästi, et see on patt. Aga see pole lihtne - ikka tahad ju teada, kuidas loole reageeritakse. Paraku enamik kommijatest pole kunagi elanud välismaal ja vaatavad asjadele läbi oma kitsa maailmanägemuse. Paljud neist ei tahagi teada, mis mujal toimub, või kui tahaksid, ei küündi ja ei julge. Turvalisem on oma koopauru ukselt haukuda või valusalt hammustada ja kähku kaduda. Anonüümne keskkond, kadedus, misiganes...
Olles ise mitmes riigis elanud, saan väga hästi aru, millest sa räägid. Hea, et keegi aeg-ajalt sellel teemal sõna võtab. Eestis on tegelikult väga palju veel teha, aga meie ülikõrge eneseteadlikkus ei lase endale tunnistada, et asjad ei ole nii nagu võiksid olla. Ühest küljest ei ole me nii rikkad kui vanad Põhjamaad, aga on palju asju, mis ei sõltu vaid rahast.
Mis puutub eestluse hoidmisse välisriigis, siis ei ole olemas väliseestlasi, on eestlased välismaal, nagu ütles Lennart Meri. Lävin paljude tublide eestlastega välismaal, läbi kelle viiakse sõnum väljaspoole Eestit. Mida tublimad inimesed, seda positiivsem kuvand, kas pole?
Eestlaseks olemine sõltub paljuski riigist, kus elad. Ameerikas öeldi nii: esimene põlvkond, kes USAsse tuleb, räägib emakeelt, teine põlvkond nii ema- kui inglise keelt, kolmas ainult inglise keelt. Kanadas aga on olukord teine, seal on siiani väga aktiivsed rahvusgrupid ja noored on uhked oma eksootilise keele üle, nagu nad ise ütlevad.
Edu sulle, Tiia, jõudu, kasvata paks nahk ja kirjuta ikka veel!
küsimus ei ole ju tegelikult kommenteerimisest, vaid selles, millest pealkirigi räägib.
Eestlusest.
Miks rebitakse, rääkides eestlusest, sellest suurest kontekstist välja ainult üks asi, nägemata kõike muud.
Paks nahk on, päris paks. Aga sõrmed sügelevad ;)
See, et eestlastes ka rootslaste, venelaste, poolakate või sakslaste verd voolab, ei tee meid vähem eestlasteks. Põhilised on ikka keel, traditsioonid, elulaad, kultuur ja tõekspidamised. Õnneks oleme rasketel aegadel suutnud eestluse säilitada ja väga kahju, kui praeguste heade võimaluste juures me oma ilusat emakeelt enam vääriliselt hoida ei oska.
Kahtlemata on ungarlased meie keelesugulased ja ühiste juurtega, ( see ei muuda midagi, et geneetiliselt vüivad nad sarnanevad rohkem praeguste naabritega )
"Ja siis ma mõtlen, kui suureks see nihilism seal Eestimaal küll kasvab ja kuidas ma pean oma lastele üleval seda positiivset suhtumist, sest ka nemad loevad eestikeelseid online väljaandeid."
Lugesin Sinu postitust ja kommentaare, siis intekat ja kommentaare.
Muidugi pole kõik kommentaarid just takkakiitvad (ja kõik kommenteerijad pole kaugeltki vaimuhiiglased), aga see on ka ootuspärane, sest Sa tegid minu arvates paar strateegilist viga. Me teame kõik, et Soomes on parem elu ja rikas ning turvaline ühiskond. 1. Seda, et meil pole, ei peaks ette heitma inimene, kes on siit pärit, siinsete juurtega.
2. Võrrelda eestlaste ja soomlaste nö sõnapidamist või soome ja eesti mehi on kohatu. Selliselt ei saa üldistada, Tiia. Mitte ühegi rahvuse puhul.
Keelest ka. Kahtlemata on keel üks olulisemaid rahvusluse kandjaid. Keel on kultuuri vahendaja ja osa. See on täitsa loomulik, et Su poeg peab ennast pigem soomlaseks, kui ta on seal sündinud ja kasvanud ning kodune keel on soome.
Kas analoogiliselt eestlusega öeldakse ka soomlus?
Ma ei kirjutanud seda kommentaari pahatahtlikkusest, mul tulid lihtsalt sellised mõtted pähe.
sama asi, küsimus ei ole ainult kommentaarides, vaid selles, et mis on siis eestlus eestlase jaoks? MIKS ON AINULT KEEL TÄHTIS, AGA MITTE MISKI MUU SINNA JUURDE KUULUV. MIKS ei arvata et näiteks traditsioonid on samatähtsad? Pühad, mida koos perega veedetakse, ajaloost rääkimine?
Mis puudub sõnapidamisse, siis soomlaste ja eestlaste sõnapidavust ei võrrelenud ju! Vaid ütlesin, et soomlased on sõnapidajad, kordagi pole öelnud, et eestlased poleks.
eesti mehi... vastasin mida küsiti, kuigi lapste eest, aga nemad just nii on öelnud, et erinevus on kjust kõneviisi ja hääletooni poolest, vabandage nüüd väga, aga nii see on. Ei ole kõik, aga kuulake ise. aga hea, et Eesti mehi ikka kaitstakse, kuda nad muidu...
mispärast ei tohi võrrelda ühiskondi? see ei ole minu viga, et siin ei ole, miks ma sellest rääkida ei tohiks, no tohhoh, kõik teavad,aga välja öelda ei tohi, no sellega ma absoluutselt ei nõustu. vastupidi. nii kohatu kui see ka mõnele ei tundu.
10. oktoober 2011 16:08
Me vist ei saanud teineteisest aru.
Kindlasti on keele kõrval ka muid tähtsaid asju, aga need on tihtipeale rahvuste ülesed st paljud traditsioonid on väga sarnased. Samas on tavasid ja kombeid väga kerge importida. Näiteks on tulnud Ameerikast igasuguseid imelikke asju.
Keel pole ainult suhtlusvahend, keel on kultuuri, vaimsuse ja mentaliteedi kandja.
Kaob keel, kaob ka rahvus. Ehk kui pole enam neid, kes eesti keelt räägivad, pole ka eestlasi. Mis siin loeb veri või päritolu!
Pilusilmi meil ju pole!
Aeg on närviline ja tigedust täis. Seda põhjustab mure tuleviku ja oleviku pärast.
ühiskonnas on keel esimene, mis aitab kõrvalolija jaoks määrata ära inimese kuulumist teatud rahvusesse.
minu jaoks isiklikult jäi selles artklis kõlama hoopis inimlikkuse teema. inimese väärtustamise teema.
kõik saab alguse lapseeas. sotsiaalse suhtluse oskus, teadmine, et porgandit kasvatatakse peenras, mitte ei tooda seda Rimi või mingi muu supermarket. jne.
aga Sa oled tubli ema. sest lapsed ju oskavad emakeelt. aga maal, kus elatakse tulebki ju suhelda selle maa keeles. või kuidas?
Minu jaoks pole küsimust, mis on eestlus. Sest ma elan Eestimaal ja kõik, mis minu ümber toimub, on eestlus. Vaid need, kes on siit ära läinud, vaevavad sellega oma pead :D neil on küll nostalgilised (endise) kodumaaga seotud mälestused ja harvad külaskäigud. Aga kui plaani tagasi pöörduda pole, on sel probleemipüstitusel üldse mõtet?
Eestimaalt lahkunud perede laste põlvkonna jaoks aga on eestluse mure veelgi ebaolulisem. Kui laps on sündinud või elanud enamuse oma teadlikust elust mujal, siis mis tähendab talle Eestimaa? Olulisi mälestusi siinsest elust tal pole, heal juhul vaid külaskäigud, vanavanemad. Aga sama armsad võivad olla tema jaoks nii kõik muud reisimälestused teistest maadest või kusagilt laiast maailmast leitud sõbrad. Tema kodumaaks pole ju Eestimaa. Kui ta ei räägi enam ka eesti keelt, siis mis veel seoks teda selle maaga? Milleks sel juhul üldse ajada taga mingit kummitust, nimega eestlus? On vaid vanemate päritolu, kodune kasvatus ja iga pere kombed ja harjumused.
Ahaa, siin sa oledki, mässad eestluse-teema vörgus ja mitu head postitust meil seeläbi nägemata fotojahis.
Kui demograafe kuulata, siis varsti on eestikeelerääkijatega niikuinii löpp /http://www.decivitate.ee/index.php?news_id=616), aga noh, meie eluajal on vähemalt keel veel olemas, ehk natuke edasi ka ja oleme siis selle yle röömsad, kus maal me iganes ka pesitseks :).
Postitage kommentaar