laupäev, Mai 14, 2011

FOTOJAHT/ KUNSTILINE


Kõige suurem kunstnik on loodus. Me  õppinud, või muidu kunstisoonlased, proovime Meistrit ainult jäljendada, jäädvustada tema poolt pakutut. Mõni oskab seda paremini, teine ka, kõigil on õigus. Ei ole ühte õiget käekirja sel asjal.
Ma olen alati vaimustuses olnud pindadest, valguse ja varju koostööst ja vaatenurkadest. Seekordse fotojahi alla sobivad  just sellised  Meistri enda  kui tema õpilaste kätetööd jäädvustatud pildid kõige paremini.
Teised fotojahtijad leiad selle lingi tagant.




teisipäev, Mai 03, 2011

Once in the lifetime

Kummaline oli saada telefoni sõnum kell 7 hommikul.  Tuttavalt, kellega sõnumite saatminegi väga harv nähtus. Nähes tema nime telefonis tuli esimesena  hirm, et midagi on juhtunud...
Ei olnud.
Vastupidi, inimesel oli hing õitsema hakanud, keset kiirteed ja  tahtis seda kellegagi jagada.:)
Noh, kus häda kõige suurem, seal mina ohvrina kõige lähemal...

Temal hea meel, päike paistab, kevad kevad ja veel kord kevad ning tal suur soov, et mina koos temaga Tommi Läntise laulu "Kevät ja minä" kuulaksin.
Nii.... temaga oli siis kõik korras... õitsegu pealegi ja ega mul selle vastu midagi ju pole, olla kaasõitseja. Kuulasin ja astusin samal ajal tööle.

See situatsioon oli midagi nii toredat, et tegi terveks päevaks hea tuju. Carpe diem, just seda me peaks rohkem tegema.

Eile õhtul esitasin oma teisele tuttavale küsimuse, et mis oleks tema kolm esimest "once in the lifetime" asja, mida ta  teha tahaks. Vastused olid ümbermaailmareis, teha  telekasse üks hit saade ja  golfis hole-in- one.

Siis hakkasin enda omi mõtlema.
Üks oleks kindlasti ära käia Firenzes, teine näha täies õites magnoolia puud, kolmas...ma tahaks Harly Davisoniga sõita. No üks veel parem oleks hobusega ratsutama minna. Nii et ma ei oskagi neid kohe pingeritta seada :)
Tegelikult tahaks  ka E.Adleri "Armastus Pariisis" raamatus olnud kohad läbi käia, aga ...selleks oleks vaja 7 õiget numbrit laupäeva õhtuks.

Veebruaris, kui olin Londonis ja  pidin lihtsalt kompromisse tegema, kuhu minna ja mille eest olen valmis maksma ja et kas ma elan ilma kahetsuseta, kui seal või teises muuseumis ei käi, kontserdipileti eest nii ja naapalju ei maksa. Ikka sama põhimõttega, et kui see olekski sul "ainuke võimalus, kord elus, täna ja nüüd" teha, siis kas kahetsen, kui ei tee.
Ei kahetse, nägin ja kogesin palju, veel rohkem jäi vaatamata, aga juba  see oli 1 mu unistusi, et lähen  oma sünnipäeval kuhugile reisima. See sai tehtud.

Mingid unistused meil lihtsalt peavad olema, need ei  pea  olema midagi kolosaalselt suured, üldsegi mitte reisimise või käimisega seoses, kuid ikkagi...midagi "once in the lifetime"... :) Need on just need asjad, mida vanadekodus õnnelikult kaaslastele räägime, aga mitte need kogemused, mida kibestunult taga nutame. :)

Niiet mis on Sinu 3 või enamat "kord elus" / "once in the lifetime" asja?