Inimese mälu on üks ütlemata keeruline asi, eriti selle unustamise poole pealt. Mõnes mõttes on hea ka et meile kõik pähe ei jää, pole igav ja palju uusi tuttavaid jne., aga teinekord oleks seda hädasti vaja.
Hakkasin oma noorust meenutama ja seda kuidas üks suvi sai EÛEs oldud. Ja vot ei mäleta enam kohanimesid ja kõiki kassiristimisi, kokkutulekuid ja tegemisi, mis läbi sai elatud. Kuupäevadest ma ei räägigi.
Või järgmine mäluauk, mille üle juurdlesin, kui vaatasin oma maitseainete kastikest.
Mis on minuga juhtunud kaupluses maitseainete riiuli ees? Täiesti nagu mingi reklaamijate kolmas maailm oleks tühjendanud mu pea ja sositanud salapärase häälega kõrva: "Ostaaa zelatiiiiini!"
Ja nagu soomlastel on kombeks öelda- eikä siinä vielä kaikki!, sedasi on minuga juhtunud KOLMEL korral.
Kõige "toredam" asi on selle juures see, et ma ei mäleta millal ma midagi oleks zelatiinist teinud ja seda ka, et mida ma siis seal riiuli ees mõtlesin sellega tegema hakata.
Kõige tõenäosem teooria mu mäluaugule on see, et ma pidin ostma mingit maitseainet, mida ma tavaliselt ei osta, näiteks loorberilehti ja pingsa mõttetöö juures jõudsin mälus kohani- no nii see oli ju zelatiin!... :)
Koju jõudes tunnistan asjaolu, et loorberilehi ikka pole ja järgmine kord maitseainete riiuli ees pingsalt kulme ja mälu kortsutades jõuan järeldusele, et.miks mulle zelatiin meenub...meil vist oli ZELATIIN otsas! Jep jep!
Sama asi on veini ostmise juures. Mäletad, et oli mingi hea vein, aga peaegu kõik pudelid on sellise näoga, et vot mina olengi see vein. Siis tuleb vastu üks tuttava sildiga pudel ja mõtled, et ju see vist see oli. Ostad ära ja mis välja tuleb- see on see pudel, mille tühjendades oled mõelnud, et selle veini peaks meelde jätma, kuna see on nii jubeda maitsega... Ja o´la! sul on jälle kodus see sama vein!
Teinekord on jälle nii, et kui mõnda sündmust tuttavaga arutad, siis mäletame asju hoopis erinevalt ja tundub nagu oleks kaks erinevat sündmust olnud. Kes see ikka elu huvitakse teeb, kui mitte ise jne...
Ja siis, tuginedes nüüd küll tööraamatule, hakkasin mõtlema, et kui mitmes erinevas töökohas ma olen töötanud. Ja sellega läks oma jupp aega, kui sain vastuseks- (kõik praktikumi ja peenra kõplamise kohad jätsin välja) 9 Eestis ja 7 Soomes ja selles seitsmendas kohas olen praegu tööl. Ja elanud olen oma elu jooksul Eestis kaheksas ja Soomes viies erinevas kohas, viiendas olen praegu :). Iskilik statistika ja mäluharjutused. Kes soovib võib enda mälustatistika ka üles lugeda :)
Mis mind selleni ajas on tegelikult EÛE mälestused ja nende üle juurdlemine, eile kuulasin kogu päeva 80-ndate muusikat, et lainele jõuaks :))
Ja link ka siia, kuhu võib oma EÛE mälestused kirja panna on siin.
6 kommenttia:
II järgu abitööline on absoluutselt äratuntav:)
Mul on kahjuks enamik EÜE pilte slaididel, tuleb digitaliseerida, siis saab kohe mitu lehekülge pilte:D
ma ei tea mida need esimese ja teise järgu omad tegid ja transporteerimine tähendas rohkem seda,et meid viidi autokastis igal hommikul ja õhtul tööle ja koju. me olime kõvad betoneerijad, angaaride põrandad ja ääred kõik meie tehtud ja bassein. Päris kindel et siiamaani seisavad Keilas püsti :)
Kui arvestada elukohtadeks ainult need, kus olen elanud vähemalt kuu aega ja saanud seal posti: Eestis 9, Soomes 8 (sh 4 samal tänaval), Šveitsis 2, praeguses põhilises asukohariigis 2
Uskumatu huumor, naersin pisarateni, aitäh! :) Endal tuleb ka selliseid ajuvabasid mäluauke ette.
Kooliajast mäletan, et käisin samal päeval kolm korda jalgrattaga linnas soola ostmas ja alles kolmandal korral tulin soolaga koju- :)
Kuna käisin eile abiks kolimisel, oli lugemise esimene mõte... küll on hea, et ma pole pidanud nii palju kolima. Jube ju!
Samas... saaks vist paljust mõttetust kraamist lahti.
...
Ma ostan igasugu maitseaineid kokku, mitte et ma neid niiväga kasutaks. Aga kui minija peent pipart küsis, siis mida ei ole, seda ei ole. Ometi mäletan, et alles ostsin...
Postitage kommentaar