pühapäev, Veebruar 19, 2012

FOTOJAHT/ TÜHI

Kui ma neid paberituutusi nägin, tuli selline hellitav lapsepõlve tunne. Kunagi pakiti  sellistesse tuutudesse komme, sai ise poodi mängitud ja marju või lehti sisse korjatud. Oli ilus aeg :).
Nüüd on ökoloogisus toonud sellised tuutuksed (mõnedesse) kauplustesse tagasi ja ühes poes sellised juurekorvis seisidki. Tore uus nostalgia. :)



Lapsepõlve lainel ratsutades meenutasin juurtest punutuid korve. Olen isegi käinud kuusejuuri juurimas ja maal on praegugi sellised täiesti au sees. Selle tegemine oli omaette kunst, et tuleks vastupidav ja kerge kanda. Soomes tehakse rohkem pikkadest laastudest korve. Kuna ma korve ei märganud pildistada, pildistasin kodus okstest tehtud pallikest. Seest tühi, õhuline, aga ümmargusena püsiv. Ei täitu, niin nagu tuutud või korv.

Ja viimane on sellise talvise tühjusega kroonitud. Kuni suveni... siis on see valge tühi põld, mis lumega kaanetatud, jälle vete ja karjuvate kajakate vallas ja tühi laev täis rõõmsaid mere... ei ikka järvemehi.



Teised tühja otsimas leiad selle lingi tagant.

9 kommenttia:

tegelinski ütles...

Minu jaoks on kõige rohkem tühjust selles viimases pildis. Tühjuse ja mahajäetuse tunne.

vuuduu ütles...

No kui sina pilte teed, siis alati ilusaid ja kunstipäraseid (seega ära ytle midagi, et see ei loe, kuidas foto on tehtud...et enam loeb suhtlus ja nali).
Kui nii, siis poleks pilte vajagi, möliseks niisama näoraamatus.Kyll teemasid jätkuks.
Igatahes mina tuli sönade foto+jaht peale ikka ennast arendama selle pilditegemise osas ja ma olen teilt köigilt palju öppinud.

Aa, muide, minul kyll ei önnestunud yhe söna kinnitusega hakkama saada...ja ei saa ka sinu juures :(
Seivin ja proovin, seivin ja proovin...puuuhhh

Ti:a ütles...

mina jälle sain kõigi juures ühe sõnaga hakkama. kummaline värk.

Lindakivi ütles...

tuutud! kommituutud lapsepõlvest!

Kaamos ütles...

Laevuke lumes on ikka üks eriti veider ja nohisemapanevalt nukker asi.
Suvel on nagu rohutirtsu elu: tants, trall ja viiulimäng, aga talvel nagu hauamonument iseendale. Kui ei teaks, et kõik talved saavad kord otsa, siis ...


Kommentaar läheb pikale, aga ei saamitte vaiki olla: lapsena tahtsin Leningradi vaksalis kioskist kommi osta, aga ei saanud - hiiglasliku marliturbaniga müüjamutt nõudis minult pakkimispaberit. "Mismõttes ei ole ajalehte endal kaasas?"
Olid ajad :)

Lindakivi ütles...

mina ei pidanud siin blogis ühtki kinnitussõna trükkima!
erisoodustus vist skisopildile!

Köögikata ütles...

Oi, olid jah sellised tuutud. Ma enam ei mäletanudki!

A.I.V.O. ütles...

Eriti upsakas olek sel paadil, hoolimata külmast talvest.

osaline ütles...

Aga mina olen poes ise sarnaseid tuutusid voltinud ja arvelauaga arvet kokku klõpsinud. Aasta siis oli 1995. Soome turistid palusid luba pilti teha. :D