Mõtlesin sõnade peale, mis mulle absoluutselt ei meeldi. Äratundmine tuli juba mõni aeg tagasi kui lugesin sõna NUTITELEFON. Võeh!
NUTITELEFON!!! Appi! Ma saan aru küll, et sõna peaks olema eestipärane ja suhusobiliku maiguga, aga... Rõve sõna.
Juba ammu ammu on mind sõna rase õlgu võdistama pannud. Mitte et see olek kuidagi ebameeldiv oleks, aga see sõna. Rase.
Kolmas sõna on niiku kole asi ja sõna sinna otsa kah kole. Rögaruts. YÖK.
Neid sõnu mille puhul end viisakalt lollina tunned on tegelikult kõik kohad täis. Epikriisid on neid täis. Hea kui mõni meelde jääb ja sõnaseletusraamatu kaudu selgusele jõuad, et mida sulle öelda taheti.
Lihtsalt selline pisike arvamusavaldus siin, mis ärkas sõna rüperaal kohal ja mõtlesin kas karjuda, ptüi krt mis sõna. :)
Võite omad arvamused kah kirja panna.
5 kommenttia:
"Nutitelefon" on minu meelest ka kole sõna.
"Rase" samuti ja loomade puhul on "tiine ja tiinus" eriti koledad sõnad.
"Rüperaal" mõjub naermaajavalt - keegi kohmitseb kellegi rüpes.
Kinnitussõna on ka praegu kole: pitedot.
Mo meelest on üpriski kole sõna hoopis "epikriis". Enamik eestlasi ei teagi, mida see tähendab.
Ma teen ühe ebapolulaarse avalduse: minu jaoks on üks vastikumaid sõnu "muffin". Ma kohe ei tea, mismoodi me wanasti neidsamu asju süüa saime ilma selle ilge nimetuseta.
Hah. "Nutitelefonil" ku sõnal pole esäjäneksest ädä kiäkit, pigemb äirip mind oopis nime ja sisu mittevastavus. Vihja' üteluksele "Koolitatud loll on rumalam kui harimatu loll"...
muffin on jah natuke ja mitte niiväga natuke imelik sõna. misasjandus see siis enne oli? vormikeeksike või? :D
aga üks sõna tuli mul veel meelde- mõrsja. No kuidas võib ilusa ja õnne täis inimesele küll sellise nime anda?!
Postitage kommentaar